EKÜL ja Päästeamet alustasid tänavu märtsis ka koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele kortermajades ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. "Elektriseadmete kasutamisel juhtus mullu 34 tuleõnnetust, rikked elektripaigaldistes olid õnnetuse põhjuseks 116 korral, " toob Päästeameti Lääne päästekeskuse peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu välja statistika.
"Palju on sellist suhtumist: pole kümme aastat midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd. Ollakse väga palju ka teadmatuses," rääkis Suurtalu. "Korterelamus kontrollitakse aga vaid ühisruumides asuvaid elektriseadmeid, kaabelduskilpe, voolumõõtjaid jne. Korteritesse sisse ei minda, kuid minu arvates tuleks seda teha. Korterites kiputakse elektrisüsteeme iseseisvalt vahetama või uuendama ning seal võib juhtuda õnnetus," hoiatas ta.
Kuigi ühistus võib olla keegi aktivistist omaaegne elektrik, soovitab Suurtalu siiski kutsuda vajaliku kutsetunnistusega töömehe, kes elektrisüsteemi korda teeks. "Varasematel aegadel olid nõudmised nõrgemad, ka tarbimine polnud nii suur kui tänapäeval. Nüüd on tarbimine suurenenud, ka kodumasinaid on rohkem ning paigaldiste kohta teab kõige rohkem ikka kaasaegne spetsialist." Nii näiteks arvavat mõnigi endisaegne „spetsialist“, et vase ja alumiiniumi võib kokku keerata küll - see aga on üks sagedasemaid tulekahjude põhjustajaid. "See ei pruugi juhtuda kohe, aga näiteks viie aasta pärast," hoiatab ta.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul tuleks ühistut teavitada ka korterisisestest olulistest töödest- näiteks elektrisüsteemi rike puudutab ka teisi elanikke. “Tihti tehakse taoline töö ära ilma korteriühistut ega teisi korteriomanikke teavitamata, ent õnnetuse korral seatakse kogu maja elanike elud ohtu,” nentis Mardi. "Ühistu juhatust tuleks aga teavitada ka selleks, et juhatus oleks kursis ka korterisiseste suuremate töödega ja omaks niimoodi kontrolli hoone kui terviku üle."