Kõrvitsas peitub rohkem kasulikku, kui arvata oskad!

Kõrvits on toitainerikas vili, mis sisaldab kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdantsete omadustega taimseid ühendeid.

Kõrvitsas leidub muu hulgas A-, C- ja E-vitamiini ning mitmeid mineraalaineid. Need toitained osalevad organismi normaalses talitluses ning aitavad toetada immuunsüsteemi, naha ja silmade tervist.

Kõrvits sisaldab silmadele kasulikke ühendeid

Kõrvitsa erkoranž värvus tuleneb suuresti karotenoididest, eriti beetakaroteenist. Tegemist on taimse ühendiga, millest organism saab vajaduse korral moodustada A-vitamiini.

A-vitamiin on vajalik normaalse nägemise, immuunsüsteemi toimimise ning naha ja limaskestade tervise jaoks.

Kõrvitsas leidub ka luteiini ja zeaksantiini, mis kogunevad silma võrkkesta ning aitavad kaitsta silmarakke oksüdatiivse stressi eest. Nende ühendite rolli silmade tervises on käsitletud mitmetes teadusuuringutes.

Kiudained toetavad seedimist

Kõrvits sisaldab ka kiudaineid, mis aitavad kaasa soolestiku normaalsele talitlusele ja võivad suurendada täiskõhutunnet.

Kiudained võivad aidata kaasa regulaarsele seedimisele ning toetada vere kolesteroolitaseme ja veresuhkru reguleerimist osana tasakaalustatud toitumisest.

Kõrvits võib toetada ka südame tervist

Kõrvitsas leidub kaaliumi ja magneesiumi, mis on olulised südame ja lihaste normaalseks talitluseks.

Kaalium aitab kaasa normaalse vererõhu säilitamisele. Uuringud näitavad, et kaaliumirikaste puu- ja köögiviljade söömine võib toetada vererõhu kontrolli, eriti juhul, kui samal ajal piiratakse liigset soolatarbimist.

Kõrvitsas sisalduvad vitamiinid ja antioksüdantsed ühendid aitavad samuti kaasa organismi normaalsele talitlusele. See ei tähenda siiski, et kõrvitsa söömine üksi suudaks südamehaigusi ennetada või ravida.

Kas iga päev võib kõrvitsat süüa?

Toitumisspetsialistide hinnangul võib kõrvitsat mõõdukates kogustes süüa iga päev, kui ülejäänud toidulaud on mitmekesine ja tasakaalustatud.

Kõrvits on lihtne viis suurendada köögiviljade, kiudainete, kaaliumi ja teiste vajalike toitainete tarbimist.

Samas võib väga suurtes kogustes karotenoidirikaste toitude söömine põhjustada karoteneemiat. See on seisund, mille korral kogunevad karotenoidid nahka ja muudavad selle kollakasoranžiks, eriti peopesadel ja jalataldadel.

Karoteneemia on üldjuhul ohutu ja mööduv. Nahavärvus taastub, kui karotenoidirikaste toitude tarbimist vähendada.

Selline seisund on siiski haruldane ning tavapärase kõrvitsaportsjoni söömine ei anna põhjust muretsemiseks. Risk võib suureneda näiteks siis, kui inimene tarbib iga päev väga suurtes kogustes kõrvitsat, porgandeid, bataati või teisi karotenoidirikkaid toite.

Kõrvitsamaitseline maiustus ei ole sama mis kõrvits

Oluline on eristada tavalist kõrvitsat kõrvitsamaitselistest toodetest.Näiteks kõrvitsapirukad, magustatud kohvijoogid ja mitmesugused küpsetised võivad sisaldada palju lisatud suhkrut ja küllastunud rasvu.

Seetõttu ei saa kõiki kõrvitsamaitselisi tooteid pidada automaatselt tervislikuks.

Kõige lihtsam on kasutada toiduvalmistamisel tavalist kõrvitsat või lisatud suhkruta kõrvitsapüreed.

Kuidas kõrvitsat oma menüüsse lisada?

Kõrvits on mitmekülgne vili, mida saab kasutada nii soolastes kui ka magusates roogades.

Kõrvitsapüreed võib lisada hommikupudrule, smuutidele, pannkookidele ja küpsetistele. Kõrvits sobib hästi ka püreesuppidesse, hautistesse ning ahjus küpsetamiseks.

Kuna kõrvitsas leiduvad karotenoidid on rasvlahustuvad, aitab väike kogus toidurasva nende omastamist parandada. Näiteks võib ahjukõrvitsat valmistada vähese oliiviõliga või lisada kõrvitsatoidule pähkleid ja seemneid.

Ära tasu unustada ka kõrvitsaseemneid. Need sisaldavad valku, magneesiumi ja küllastumata rasvhappeid.

Seemneid võib puhastada, kuivatada ja ahjus röstida. Maitseks sobivad näiteks kaneel, sool, tšilli või veidi oliiviõli.

Loe ka: Kõrvitsast saab palju enamat kui suppi – 10 ideed, mida proovida 

Kolm maitsvat rooga kõrvitsast