Pasta keetmise ABC: kui palju vett kasutada ja millal lisada soola?

Üks levinumaid põhjuseid, miks pasta kokku kleepub, on liiga väike pott või vähene veekogus.

Pasta eraldab keetmisel vette tärklist. Kui vett on väga vähe ja pastat ei segata, võivad makaronid üksteise külge jääda.

Hea lähtepunkt on kasutada 100 grammi kuiva pasta kohta umbes liiter vett. See ei ole siiski range reegel: pastat saab edukalt keeta ka väiksemas veekoguses, kui potis on piisavalt ruumi ning pastat regulaarselt segatakse.

Eriti oluline on piisav ruum pikkade pastasortide, näiteks spagettide puhul.

Pane pasta alles keevasse vette

Kõige lihtsam on pasta keetmist alustada siis, kui vesi juba korralikult keeb.

Lisa pasta vette ning sega seda kohe, et üksikud pastatükid üksteise või poti põhja külge ei jääks.

Pärast pasta lisamist võib vee keemine korraks katkeda. Kui vesi hakkab uuesti keema, vähenda vajaduse korral kuumust nii, et vesi keeks ühtlaselt, kuid ei ajaks üle poti ääre.

Pidevalt väga tugevat keemist ei ole vaja. Oluline on, et pasta küpseks ühtlaselt.

Kui soovid vältida pasta kokkukleepumist, on üks tõhusamaid võtteid selle segamine.

Eriti tähtis on segada pastat kohe pärast vette panemist ja esimeste keetmisminutite jooksul. Just siis võib pasta pinnalt eralduv tärklis põhjustada selle kokkukleepumist.

Hiljem piisab tavaliselt aeg-ajalt segamisest.

Spagette ja teisi pikki pastasorte tasub segada tangide või pika lusikaga, et need üksteisest eraldada.

Kas keeduvette tuleks lisada õli?

Levinud kööginipp soovitab lisada pastavette veidi õli, et makaronid kokku ei kleepuks. Tegelikult pole sellest kuigi palju abi.

Õli ja vesi ei segune ning suurem osa õlist jääb veepinnale. Seetõttu ei takista see pastatükke keetmise ajal usaldusväärselt üksteise külge kleepumast.

Pealegi võib pastale jäänud õli muuta kastme nakkumise keerulisemaks.

Seega pole õli lisamine pastavette vajalik. Palju paremini aitab kokkukleepumist vältida piisav vesi ja korralik segamine.

Ära unusta soola

Pastavette tasub lisada soola, sest see annab pastale maitset juba keetmise ajal. Hea lähtepunkt on umbes 5–10 grammi soola ühe liitri vee kohta, kuid kogust võib kohandada vastavalt maitsele ja tervislikele vajadustele.

Soola võib lisada siis, kui vesi on keema läinud, ning seejärel panna pasta potti.

Oluline on teada, et tavalises toiduvalmistamises kasutatav soolakogus ei mõjuta märkimisväärselt vee keemistemperatuuri ega hoia pastat kokkukleepumise eest. Soola peamine ülesanne on anda maitset.

Jälgi keetmisaega ja eelista al dente tulemust

Ülekeedetud pasta muutub pehmeks, kaotab oma kuju ja võib kergemini laguneda.

Seetõttu tasub lähtuda pakendil märgitud keetmisajast, kuid hakata pastat maitsma minut või paar enne soovitatud aja täitumist.

Itaaliapäraselt valmistatakse pastat sageli al dente ehk nii, et see on läbi küpsenud, kuid hammustades veel kergelt vetruv.

Kui plaanid pastat pärast keetmist kuumal pannil koos kastmega kuumutada, võid selle veest välja võtta veidi enne täielikku valmimist. Nii saab pasta kastmes küpsemise lõpetada ega muutu liiga pehmeks.

Ära loputa pastat pärast keetmist külma veega

Kui pasta on valmis, vala see sõelale, kuid ära loputa seda külma vee all, kui kavatsed serveerida sooja pastarooga.

Loputamine eemaldab pasta pinnalt tärklist, mis aitab kastmel paremini pastaga seguneda ja sellele kinnituda.

Erandiks on näiteks mõned külmad pastasalatid, mille puhul võib pasta kiire jahutamine olla vajalik. Samuti võib loputamine olla asjakohane siis, kui retsept seda otseselt nõuab.

Sooja pastaroa puhul on aga parem pasta kohe kastmega kokku segada.

Ära jäta keedetud pastat sõelale seisma

Ka õigesti keedetud pasta võib kokku kleepuda, kui see pärast kurnamist pikaks ajaks sõelale seisma jääb.

Pasta pinnal olev tärklis ja vähene niiskus võivad põhjustada selle, et makaronid hakkavad jahtudes üksteise külge jääma.

Kõige parem on valmistada kaste ette juba pasta keemise ajal ning tõsta pasta kohe pärast kurnamist kastmepannile.

Lisa vajaduse korral veidi pastakeeduvett ja sega korralikult läbi. Nii jaotub kaste ühtlasemalt ning pasta jääb mõnusalt mahlane.

Enne pasta kurnamist tasub tõsta kõrvale väike tassitäis keeduvett. See sisaldab pastast eraldunud tärklist, mis aitab kastme koostisosadel paremini seguneda ja annab kastmele ühtlasema konsistentsi.

Eriti kasulik on pastakeeduvesi näiteks juustu-, või- ja oliiviõlipõhiste kastmete valmistamisel.

Lisa vett kastmele vähehaaval, kuni saavutad soovitud tulemuse. Liiga suur kogus võib kastme hoopis vedelaks muuta.

Loe ka: Kas tead, mis vahe on tumedal pastal ja täisterapastal? 

Pasta baklažaaniga ehk pasta alla Norma