Kuidas aiasaadused teisele ringile saata ja raisku läinud toit kasulikuks teha?

Kuigi prügisorteermise osas lähevad asjad järjest paremaks ja ka kompostihunnikud ei ole maapiirkondades mingi haruldane nähtus, siis tehnoloogia areng võimaldab kaaluda ka teisi alternatiive. Viimastel aastatel on turule jõudnud mitmeid seadmeid, mis võimaldavad biojäätmeid töödelda juba nende tekkekohas ehk koduköögis.

“Kõige suurem osa toidujäätmetest tekib just kodumajapidamistes, aga kui toitu ära visata, ei lähe raisku ainult toit ise. Kaotsi lähevad ka selle kasvatamiseks, tootmiseks, pakendamiseks ja transportimiseks kulunud ressursid ning raha,” rääkis FoodCycler Eesti tootejuht Aet Soonvald.

Probleem ei puuduta ainult Eestit. Eurostati andmetel tekib Euroopa Liidus inimese kohta keskmiselt umbes 130 kilogrammi toidujäätmeid aastas ning üle poole sellest pärineb kodudest.

Komposter, kompostihunnik ja biojäätmete ümbertöötleja

Biojäätmete taaskasutamiseks on kolm peamist võimalust. Eramajades on võimalik visata riknenud toidukraam lihtsalt kompostihunnikusse. Suurem osa kodukööke mahutavad ära komposterid, mille toimemehhanismiks on samuti looduslik protsess, kus bakterid, mikroorganismid ja ensüümid ajapikku biojäätmed lagundavad. Kolmandaks võimaluseks on võtta kasutusele biojäätmeid ümber töötlev seade, mille töö tulemuseks ei ole kompost traditsioonilises mõttes, vaid toitaineterikas materjal, mida saab kasutada näiteks aia- või toataimede mulla rikastamiseks.

“Näiteks nüüd Eestiski saadaval FoodCycler on seade, mis kuivatab ja peenestab biojäätmed. Seadme purustussüsteem suudab töödelda pea kõiki tavapäraseid köögis tekkivaid biojäätmeid ning muuta need mõne tunniga kuivaks peeneks lõhnavabaks massiks. Selle tulemusel väheneb jäätmete maht märkimisväärselt ning neid on lihtne ringlusesse saata,” kirjeldas Soonvald.

Selliste seadmete populaarsus on kasvanud eelkõige seetõttu, et tegemist on mugava lahendusega. “Masin töötab vaikselt ega tekita ebameeldivaid lõhnu. Seadme kasutamine ei eelda õuekompostrit ega aeda, vaid biojäätmed kuivatatakse ja purustatakse automaatselt seadme sees,” sõnas Soonvald.

Kiirus, mugavus ja etteaimatavus saab otsustavaks

Bioloogilisi protsesse rakendav traditsiooniline kompostimine on väga ajamahukas ja lõpptulemus on raskesti ennustatav. Biojäätmete ümbertöötlemiseks mõeldud kodumasin töötab ühe nupuvajutusega ning 4-9 tunniga on jäätmetest vabanemine garanteeritud.

Kompostihunniku puhul soovitatakse sinna mitte panna liha- ja kalajäätmeid ning konte, sest need meelitavad ligi metsloomi ja närilisi ega lagune kompostis. Pigem tuleks vältida ka poest ostetud puuviljade koorte kompostihunnikusse viskamist, sest neis võib olla pestitsiidide jääke ja need lagunevad halvasti. Kõiki eelkirjeldatud probleeme aga kodumasina formaadis biojäätmete ümbertöötlejaga ei esine.

“Selle purustussüsteem saab hakkama peaaegu kõigi biojäätmetega seal hulgas kõvade pähklikoorte, marjakivide, kanakontide ja muu taolisega. Töötlemise tulemusel valmivat kuiva, peaaegu lõhnatut ja toitainerikast biosaadust saab kasutada nii aia- kui ka toataimede mulla rikastamiseks,” sõnas Soonvald.

Kuigi sellised seadmed ei pruugi aidata alati toiduraiskamist vältida, vähendavad nad prügikasti minevate biojäätmete hulka, muudavad nende käitlemise kodustes tingimustes mugavamaks ning lühidalt öeldes teevad prügist midagi kasulikku.