Kuidas renoveerida, soojustada ja kindlustada vana talumaja vundamenti?
Küsis Janno Zõbin
Vundamendikivide omale kohale tagasi panemiseks tuleks need pealisehitise koormusest vabastada. | Alo Peebo

Kui oled kord vanale talumajale ringi peale teinud, võib tekkida kahtlusi ja küsimusi. Kas ja kuidas on tõhus vundamenti taastada? Oma tähelepanekuid jagab Alo Peebo, kes on vundamentidega tegelenud nii teoorias kui praktikas. Maakiviehituse alal on ta Viljandi kultuuriakadeemias kaitsnud magistritöö ja hinnata ning korrastada on tulnud kümneid vundamente.

Mille järgi otsustada, et vana talumaja vundamenti on võimalik taastata ja lammutamine pole tingimata vajalik?
 

Esmalt peaks uurima, kuhu läheb vesi hoone ümber. Niiskusest, liigveest ja temperatuuri kõikumistest tuleneb enamik kahjustusi. Selleks tuleks vaadelda hoone paiknemist ilmakaarte suhtes, maapinna reljeefi ja haljastust hoone ümber. Sealt edasi saab liikuda juba täpsema hindamise juurde. Vundament peab hoonelt tuleva koormuse kandma üle tugevale aluspinnasele. Lisaks tulevad tänapäevased nõuded konstruktsioonide soojapidavusele ja esteetiline külg. Suuremate taastamistööde käigus, näiteks aluspalgiringi vahetamine või maja soojustamine, mis vundamendiga osaliselt seotud, on mõistlik kaaluda ka vundamendi uuendamist. Uuele vundamendile saab rajada korralikud sooja- ja hüdroisolatsioonikihid.


Kuidas vundamendi ümber asuva maapinna seisukorda hinnata, kus ohud varitsevad?
 

Kui pinnasekalded on juhitud majast eemale, saavad ära voolata nii katuselt sadeveesüsteemi mööda tulev kui pinnasevesi. Teine probleem on liiga madalad vundamendid, sel puhul võivad tulenevalt pinnase liikumistest liikuda ka vundamendi nurga- ja reakivid. Probleemsed võivad olla nõlvadele rajatud hooned. Enne vundamendi taastamistööde algust võiks igas hoone küljele vundamendi kõrvale kaevata augu, et selgeks teha pinnase olukord ja vundamendi sügavus. Vundamendi taastamistöödel peaks jälgima, et ei kaevataks lahti kogu hoone külge, vaid liigutaks paarimeetriste töölõikudena. See kindlustab vundamendi ja pealisehitise püsimise. Osaline lahtikaevamine on eriti õigustatud, kui selgub, et vundamendi kivide vahel on segu asemel kasutatud pinnast.


Millised on vundamendi suurimad ohukolded, kuidas neid vältida?
 

Liigvesi võib põhjustada pinnase ära uhtmist vundamendi alt või kõrvalt ja seega vajumisi. Vesi konstruktsiooni sees põhjustab külmudes konstruktsiooni lagunemist. Seened, hallitus ja bakterid on biokahjuritena pigem ohtlikud puitkonstruktsioonidele ja hoones elavatele inimestele.


Millised on peamised tööd, mida vundamendi taastamise puhul teostatakse?
 

Lihtsamad tööd on äravajunud nurga või reakivide õigele kohale nihutamine ja kivide vaheliste vuukide täitmine kivikildude ja seguga. Vundamendikivide omale kohale tagasi panemiseks tuleks need pealisehitise koormusest vabastada, selleks tuleb hoone nurk või sein tungraudadega üles tõsta, seejärel saab kivid paigaldada õigele kohale ja uuesti koormata. Keerukamateks töödeks on isolatsioonikihtide rajamine ja vundamendi tugevdamine. Vertikaalse hüdroisolatsiooni tegemiseks tuleks vundament osaliselt lahti kaevata, tasandada ja isoleerida. Horisontaalset hüdroisolatsiooni vundamendi alla rajada on keeruline, mõistlikum on keskenduda esimese palgirea isoleerimisele kivipinnast. Vundamendi tugevdamise all mõeldakse üldiselt lisabetoonlindi valamist olemasoleva vundamendi alla, kuid seda võib teha ka kruvivaiadega.


Segud ja mördid – mida ja kuidas kasutada?
 

Mörtide kasutamisel tuleks jälgida, et kasutataks sarnaste omadustega mörte läbivalt kogu konstruktsioonis: kui vundamendi ladumisel on kasutatud lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamistöödel, sama kehtib lubi-tsementmördi kohta. Tänapäeval on palju eri segusid: traditsiooniliste retseptide järgi valmistatud lubimördid, kuivsegud ja on võimalik ka ise lähteainetest mört kokku segada. Segu valik sõltub aluskonstruktsioonist, mahtudest ja ka võimalustest. Taastamistöödel peaks vältima tsementmörtide kasutamist, kuna need on liiga jäigad ega tööta koos olemasoleva konstruktsiooniga.
 

Millisel juhul tuleb vana mört eemaldada, millal alles jätta?
 

Vana mörti on kogu ulatuses suhteliselt keeruline eemaldada ja see pole ka vajalik. Müüri vuukimistöödel peaks jälgima, et vuuk oleks tühi vähemalt paari sentimeetri ulatuses, nii tekivad vajalikud tühimikud, kuhu on hea mörti suruda. Paigaldataval uuel mördil on vajalik maht, et see kiiresti ei kuivaks ja nii tekib nake aluskonstruktsiooniga.


Millised on teadmatusest tulenevad suuremad apsakad?

 

Enamik teadmatusest tulenevaid vigasid on seotud töövõtete ja -riistade mittetundmisega. Palju kahju annab teha oskamatu vuukimistööga, kui kivid seguga määritakse. Õnneks teevad Muinsuskaitseamet, EVM Maa-arhitektuuri keskus ja teised head tööd info levitamisel ja koolituste korraldamisel.


Millised on vundamendi taastamistööde puhul erinevused keldriga maja, palk- või kivimaja puhul, juhul kui vundamendil pole maja peal?
 

Kõige lihtsam on teostada taastamistöid juhul, kui vundamendil ei ole maja peal. Sel juhul saab vundamendile ka pealtpoolt ligineda ja hõlpsam on näiteks välja vajunud kive tagasi paigaldada. Ka annab pealisehitise puudumine võimaluse rajada korralikud kalded soklit katvale segupadjale ja paigaldada hüdroisolatsioon hoone esimese palgirea alla. Suures plaanis ei erine vundamendi taastamistööd puit- ja kiviehitiste puhul. Keldriga hoonel tuleks rohkem tähelepanu pöörata pinnasvee ärajuhtimisele, seda on otstarbekas teha drenaažisüsteemiga (dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokku kogumine ja ärajuhtimine – toim).


Kas ja millisel juhul vundamenti soojustada? Või jääda pigem põrandate soojustamise juurde?
 

Vundamendi soojustamisele peaks mõtlema, kui soojustatakse kogu hoonet. Nii säilitatakse hoone välisproportsioonid ja välditakse külmasildu esimese korruse põranda tasapinnas. Vundamendi soojustamisest võiks loobuda, kui tegemist on eksponeerimist väärt kivitööga. Üldiselt on sellised kõrgema sokliga hooned. Lähenedes kogu hoonele komplektselt, peaks vältima ka hoone välisseinte soojustamist, et ei tekiks nö seenekesta. Vundamendi mittesoojustamisel tekib külmasild esimese korruse põrandasse ja on suur tõenäosus, et seinaäärsed põrandaosad jäävad külmaks. Enamasti on põrandapind lähedal vundamendi pealispinnale ja põranda soojustusega ei ole võimalik, ilma põrandate olulise tõstmiseta, välisseinani minna. Vahel tuleb minna kompromissile konstruktsiooni ja sisekliima osas.
 

Millised on eri variandid soojustamise puhul – sinine vundamendi-peno, tavaline valge või on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid?
 

Vundamentide soojustamiseks kasutatakse enamasti vahtpolüstürool- ehk EPS-plaate (rahva keeles penoplast – toim). Valikud tehakse enamasti tulenevalt nõuetest materjali tugevusele ja niiskusimavusele. Täpsemat infot soojustusplaatide omaduste kohta saab tootjate kodulehtedelt tootekirjeldustest. Keskkonnasõbralikest alternatiividest olen lugenud vaid pilliroo ja savi kooslusest, kus rookiht toimib soojusisolatsioonina ja savikiht veetõkkena. Praktikas rakendatuna ei ole ma antud lahendust kohanud.


Kas penoplastiga soojustamisel võib tekkida oht, et niiskus kusagilt sisse poeb?
 

Kivikonstruktsioone ja -vundamente on mõistlik soojustada väljastpoolt, vastasel korral liigub kastepunkt müüri sisse ja müür võib läbi külmudes lagunema hakata. Niiskust tuleb müürist eemal hoida eelpool mainitud vahendeid kasutades. Korralike hüdroisolatsioonikihtidega vundamendi ja taldmiku vahel, vundamendi välispinnal ja vundamendi peal on võimalik takistada niiskuse sattumine müüri. Liigniiske pinnase puhul peaks vundamendi taldmiku tasapinda rajama drenaaži.
 

Kas ventilatsioonisüsteemiga on võimalik reguleerida, et vundament ei jääks ummuksisse?
 

Ventilatsiooni säilitamine on olemasolevate hoonete puhul väga oluline. Enamasti on vanadel talumajadel esimese korruse põrandad rajatud nii, et põranda alused peavad tuulduma, selleks on vundamentides tuulutusavad. Kahjuks suletakse tuulutusavad ja sealt saavad alguse probleemid esimese korruse põranda all. Vundamendi korrastamisel on võimalik ehitada tuulutusavad nii, et talvel oleks neid võimalik soojuskadude vältimiseks sulgeda ja kevadel uuesti avada, avad peaksid olema varustatud restidega, et vältida näriliste pääsu hoonesse. Teine võimalus on rajada esimese korruse põrandad mittetuulutatavatena.


Milline soojustamise protsess praktikas välja näeb?
 

Vundamenti soojustades alustatakse kaeviku kaevamisest, seejärel puhastatakse ja tasandatakse müür, vajadusel teostatakse parandused. Pärast vundamendi kuivamist teostatakse hüdroisolatsioonikiht, millele paigaldatakse soojustusplaadid, enamasti liimimise teel. Viimase kihina paigaldatakse vundamendikate, mis tekitab dreenkihi enne pinnast ja kaitseb soojustust pinnase ja pinnas niiskuse eest.
 

Milliseid materjale mil viisil kasutatakse penoplasti või muu soojustusmaterjaliga katmisel?
 

Maa-alused osad soojustatakse enamasti niiskust väheimava vahtpolüstürooliga ja maapealsed osad vahtpolüstürooli või kõva kivivillaplaadiga. EPS-plaatide viimistlus teostatakse tavaliselt mõne õhekrohvistüsteemiga, mis koosneb armeerimiskihist ja toonitud või värvitavast viimistluskihist. Kivivillaplaadile oleme krohvinud ka paksemaid kihte lubitsementmördiga, mida on võimalik värviga katta.


Kuidas ennetada vundamendi võimalikke vajumisi tulevikus?
 

Kanda hoolt hoone vihmaveesüsteemi eest, sadeveed peaks olema juhitud hoonest eemale. Lisaks sellele tuleks hoolega läbi mõelda pealisehitisele kaalu lisamine, st raskete konstruktsioonide, nagu näiteks kivikatus ehitamine.

Sarnased artiklid