Kuidas vabaneda fassaadil elutsevast taimestikust?
Margit Aedla
Mida poorsem on pind, seda kergemini orgaaniline taimestik sellel kasvama hakkab. | Shutterstock

Esmalt puhasta fassaad silmaga nähtavast mustusest korralikult survepesuriga. Seejärel kanna krohvile spetsiaalne biotsiidikrunt, mis kõrvaldab mikroorganismid ja sügavamale krohvi sisse tunginud niidistikud. Pärast spetsiaalsete vahenditega puhastamist saab fassaadi üle värvida uue ja kvaliteetse fassaadivärviga.

Jaan Vikat firmast Deckol Nord OÜ ütleb, et tolm, hallitus ja vetikad krohvitud fassaadi otseselt ei kahjusta. Hallitus on puitfassaadile halb, samuti meie tervisele. Hallitus võib areneda välisfassaadilt ka seina sisse kuni sisepindadeni. "Vetikad võivad fassaadi kahjustada vaid juhul, kui neid on fassaadile tekkinud juba paks kiht ning seetõttu hoiavad nad krohvipinna kogu aeg niiske või märjana. Muidu vetikas fassaadi oluliselt ei kahjusta, häirida võib kole visuaalne pool. Vetika ja hallituse tekke toovad sageli välja kas ebakvaliteetsed ehitusmaterjalid või halb ehituskvaliteet alates projekteerimisest kuni valmimiseni," seletab Jaan Vikat.

Kui soovid teada, kas mingis piirkonnas on suur vetika- ja seenekolooniate vohamise oht, uuri hoolikalt ümbruskonna hoonete fassaade. Ulatusliku vetika- ja seenesaastega piirkonnas ei piirdu saaste levik harilikult mõne üksiku hoonega. Soodsate tingimuste kokkulangemise korral võib seene- ja vetikakolooniaid esineda peaaegu igal ehitisel.

Siiski tuleb teha vahet kiirel ja juba aastaid kestnud saastumisel. Kiire saastumine võib tekkida uue värvikihi veeslahustuvate orgaaniliste koostisosade tõttu, mis loovad pinnase mikroorganismide hoogsaks paljunemiseks. Seepärast on väga tähtis jälgida fassaadile valitava värvi kvaliteeti ja omadusi.

Virge Robam firmast Cover House OÜ ütleb, et meie kliimas on tingimused vetikate levimiseks ja kasvuks üsna soodsad. Vetikad võivad eoste kaudu levida ka õhu kaudu ja nii fassaadidele kanduda. "Vetikad kasvavad hästi niisketes tingimustes ning kui fassaadidele on kinnitunud näiteks ka tolmu, milles on toitaineid, siis ongi neile soodne kasvupinnas tekkinud. Eriti altid vetikate levikule on varjulised fassaadid," lisab Virge Robam.

Mida poorsem on pind, seda kergemini orgaaniline taimestik sellel kasvama hakkab. Virge Robami sõnul on krohvitud pinnad eriti poorsed ja selliste pindade varjulised küljed on mikrofloora tekkimisele altid. Õlivärvide pinnad on alguses tihedad, aga aja möödudes muutub pind poorsemaks ning orgaanilised ained hakkavad kasvama eriti just varjulisematel külgedel. "Vesialuseliste värvide pinnale aga ei teki taimestikku nii lihtsalt. Ka betoonpinnad ei jää puutumata, uue betooni pH on kõrge ja hoiab taimestiku eemal. Aja möödudes ja ilmastikust tulenevatest tingimustest pH langeb ning taimestik muidugi tekib," räägib Virge Robam.

 

Kuidas ise puhastada fassaadi?

 

Millega kodustes tingimustes fassaade puhastada? Jaan Vikati sõnul võiks seda teha survepesuriga või lihtsalt voolava vee ja harjaga. Nii saab tolmust ja suuremast mustusest lahti. "Survepesuriga pesu tuleks esmalt proovida mõnel varjulisemal kohal, juhuks kui kogemata peaks olemasolevat viimistluskihti vigastama. Vee surve ei tohiks olla üle 30 bar," soovitab Jaan Vikat.

Spetsialist  hoiatab, et igasugune abrasiivne puhastamine (kas pasta, liiv või muu taoline) kahjustab kindlasti olemasolevat värvikihti. Seepärast tuleb alati pesta vaid veega.

Puitfassaadi puhul pakuvad mitmed värvitoojad ka puhastuslahuseid, mis matistavad vana värvi ja puhastavad mustusest. "Professionaalne puhastamine toimub samuti survepesu teel. Selleks on spetsiaalsed lahendused. Pestakse puhta veega, kogu mustus koos pesuveega imetakse pesu käigus fassaadilt, filtreeritakse ja vesi suunatakse kas sadeveekaevu või kanalisatsiooni. Sellise pesu käigus ei kahjustata fassaadi suurendatud niiskusega ning kõik fassaadil elav ei pesta seina juurde maapinnale, vaid viiakse seinast eemale," seletab Jaan Vikat.

Pesu puhul on vaja aru saada, et survepesuga ei lahendata hallituse või vetikaga kaetud seina probleeme. Survepesuga puhastades püsib sein harilikult umbes aasta puhtam kui varem. Seejärel hakkab peagi uuesti vetika või hallitusega kattuma. "Kõige püsivama tulemuse annab spetsiaalne pesu, spetsiaalne eeltöötlus fungitsiididega ja värvimine spetsiaalse värviga," kinnitab Jaan Vikat.

 

Keemiat tuleb mõistlikult kasutada

 

Fassaadi puhastamine seentest ja hallitusest ilma värvi kahjustamata on Virge Robami sõnul võimalik. Üks variant on kasutada tooteid BioComb Puhas Fassaad või BioComb Hoolduspesu. Kumbki vahend ei vaja pärast töötlemist üle värvimist. Kui töödeldavad pinnad on kahjustunud (nt värv koorunud), tuleb koorunud värv eemaldada, töödelda pind lahusega ning sellisel juhul pind siiski üle värvida.

Vahendid on müügil kontsentreeritud kujul, seda lahjendatakse veega, kantakse pritsiga suunaga alt üles, lastakse mõjuda ja loputatakse veega.

Samblike ja vetikate kasvu vastu aitab näiteks pinna töötlemine Jape Est OÜ müüdava vahendiga Grön-Fri Proffs. See vahend suretab taimed otsekohe. Pärast pinna töötlemist võib uue taimestiku tärkamine tulla kõne alla alles nelja aasta möödumisel. Värvitud pindadel mustade täppide esinemisel võib kasutada Prick-fri toodet.

Jaan Vikat ütleb oma kogemusele toetudes, et keemilised töötlusvahendid üldjuhul hoiavad biosaaste  fassaadist eemal maksimaalselt kolm aastat. "Keemilised ained ei toimi nagu värvikihid, mis tekitavad pinnale kattekihi ja peavad pikaajaliselt välistingimustes vastu. Igal juhul peseb vihm ca kolme aastaga töötlusvahendid seinalt maha ning seejärel hakkab biosaaste uuesti vohama. Kuna suurem osa fassaadi pesuvahendeid (biosaaste vastu või puidu pesu ained) sisaldab keskkonnale kahjuklikke aineid, siis tuleks nende kasutamisel pesuvesi kokku koguda ning ohtlike jäätmetena utiliseerida. Kui seda ei tee, siis mürgitame oma elukeskkonda ja reostame oma joogivett," juhib Jaan Vikat tähelepanu.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid