Kuldaväärt kukeharjad. Kas madalad või kõrged kukeharjad?

Maris Paalvelt

Enamik kukeharju eelistab avatud päikesepaistelist kasvukohta. Nende paksud ja lihakad lehed on kohastunud oma kudedes vett talletama. | Shutterstock

Sügisest aeda kaunistavad väga eriilmelised kukeharjad, kes pakuvad nii lehe- kui ka õieilu.

Kukeharjade valik on tõesti üllatavalt lai. Looduses on kukeharjadel tähtis osa erosiooni takistajatena. Nad kasvavad enamasti liivastel muldadel, mis kiiresti läbi kuivavad. Tänu oma jäigale kasvukujule seovad nad hästi muldi, vähendades sellega erosiooniohtu.
Kõik kukeharjade liigid suudavad elada ka kehvades tingimustes ning sobivad seetõttu hästi ripp-pottidesse, kiviktaimlasse või kruusa-aeda. Nende paksud ja lihakad lehed on kohastunud oma kudedes vett talletama.
Sageli saab neile saatuslikuks hoopis juuri mädandav liigniiskus. Enamik kukeharju eelistab avatud päikesepaistelist kasvukohta, kuid on ka neid, kes kasvavad poolvarjus. Enamasti müüvad aiakeskused meie talvetingimustele vastupidavaid liike.
Eri allikate andmeil tuntakse maailmas 350-400 liiki kukeharju (Sedum), nii ühe kui kaheaastaseid taimi või püsikuid, poolpõõsaid või põõsaid. Eestis on looduslikult levinud 4 liiki: harilik kukehari Sedum acre, valge kukehari S. album, suur kukehari S. maximum ja verev kukehari S. telephium.