Lisavalgust õuele. Välisvalgustuse põhireeglid
Teija Aaltonen
Hea välisvalgustusega lahendatakse mitu probleemi. | Timo-Pekka Aaltonen

Kui päevad taas lühenevad, on õhtupimedas õue vaja lisavalgust, tagamaks turvalisust ja loomaks õdusust. Välitingimustesse ei sobi aga mistahes lamp või elektrikaabel. Müügil on palju erinevaid teisaldatavaidki valgusteid olemasolevale õuevalgustusele lisa andma.

Õuevalgustuse lisamiseks on mitmeid põhjusi – alati ei piisa ühest valgustist välisuksel ja teisest värava juures, kui teerajal on mitmeid hämaraid kohti, kus võib komistada ja kukkuda. Eriti suur on risk talvel, kui peab igapäevaselt koperdama pimedal ajal välistrepil või jäätunud õuerajal.

Hea välisvalgustusega lahendatakse mitu probleemi. Ehk sobiks pimedasse aiasoppi prožektor või kohtvalgusti, mis ühtlasi valgustaks ka kaunist puud. Sedagi on hea järgi uurida, kas saaks olemasolevate valgustite valgustugevust tõsta.

Ka tiheasustusega alade pisikeste õuede ja rõdude valgustamiseks on mitmeid võimalusi. Valgustite valimisel peab muidugi arvestama ka naabritega, et kellegi ööuni ja muidu olemine ei saaks liiga ereda valguse või valgusti vale paigaldamise tõttu häiritud.
 

Valgustusketi tähtsad andmed
 

Hooajaliseks valgustuseks nimetatud valgustusketid on lihtsasti kasutatavad, aga niisama umbropsu pole siiski mõtet valgustusketti hakata õues laiali paigutama. Ja kui lambid on vooluvõrgu elektriga töötavad, on ettevaatus igati omal kohal.

Valgustusketi juhtme külge kinnitatud teabelipikul on kirjas toote tähtsaimad tehnilised andmed. IP-kaitseaste näitab ära, milline on kaitsetase niiskuse ja muude juhtmele mõjuvate jõudude suhtes. Teabelipikul on kirjas ka kaitseklass elektrilöögi suhtes: nimipinge ja -võimsus. Trahvo teabelipikul on kirjas muuhulgas samuti IP-kaitseaste ja väljundpinge.

Kahtlaseid odavtooteid ei ole soovitatav hankida. Valgustuskettil peab alati olema CE-märge, pädevad andmed toote omaduste ja olemuse kohta ning ka valmistaja ja maaletooja kontakt. Tootega peab kaasa saama ka riigikeelse kasutusjuhise.

Valgusketi pakendis või kaasasolevas turvalisus- ja kasutusjuhises peavad olema kirjas kõik tootega seonduvad asjaolud ja juhised toote kasutamise kohta: teave tagavaralambi tüübi kohta ja kui palju lisaosasid tohib valgustusketile liita või siis näiteks hoiatus, et lambid ei ole vahetatavad ning ka hoiatused viga saanud valgustusketi kasutamise osas.

Enamus uutest valgustuskettidest toimivad madalpingel ehk nende üheks osaks on trafo, mis muundab võrgupinge turvaliseks madalpingeks. Madalpingena on tavaliaselt kasutusel 12- ja 24voldised alalispinged, millest ei teki inimeste jaoks elektrilöögi ohtu.

Siiski on veel müügil ka otse võrguvoolu pealt töötavaid valgustuskette. Neid kasutades peab elektriturvalisusele rohkem tähelepanu pöörama. Eriti tuleb kontrollida valgusketi juhtmete ja lampide juhtmele kinnituse korrasolekut.
 

Mis ja kuidas sobib õuevalgustuseks?
 

Väljas kasutatavate valgustuskettide viiskuskaitse peab olema vähemalt IP x 3. IP-klassifikatsioonis märgib tagumine number vettpidavuse taset: mida suurem see on, seda parem on vettpidavus. Enamasti on välikasutuse valguskettide kaitseklass IP44.

Kuivadesse siseruumidesse mõeldud valgustuskettidel ja nende kasutusjuhistes peab olema maja-sümbolmärk ja ka tekst: „ainult sisekasutuseks”. Neil, kel on hoiuruumi kogutud rohkem valgustuskette, tuleb siis hooaja eel valgustuskettide teavet hoolikalt lugeda.

Alati peab õue paigaldatavate valgustuskettide puhul veenduma selleski, et ka trafo on mõeldud välitingimustes kasutamiseks ja taimeril on välikasutuse klass IP44. Taimeri korpusel või selle pakendil on kirjas madalaim temperatuur, mille puhul seda kasutada tohib – näiteks -40 °C. Välikasutuseks mõeldud taimeril peab olema ka kaas.

Kui hoonest väljaspool pistikupesi pole, kiputakse hooajaliseks välisvalgustuseks elektriühendust võtma hoone seest, näiteks rõduukse või akna vahelt. Kui valgustusketi trafo on mõeldud kasutamiseks vaid kuivades siseruumides, aga valgustuskett ise on välisvalgustuseks, siis trafost valgustini mineva 12 V juhtme võib ettevaatlikult akna praost õue viia ja peab hoolt kandma, et juhtmele ei oleks vigastumise ohtu. Õues olevate pistikupesade paigaldamisele tasub mõelda eriti siis, kui jõuluvalgustus paigutatakse igal aastal samasse kohta.

Kunagi ei tohi ühest ruumist teise või õuevalgustuse jaoks välja viia elektrit 230 V kaabliga. Erinevates ruumides võib olla erinev kaitse elektri suhtes ja uste või akende vahel võib juhe vigastuda.
 

Õue valgustust paigutama
 

Uuemate elektripaigalduste puhul on välistel pistikupesadel ka rikkevoolukaitse. Rikkevoolukaitselüliti annab lisakaitstuse elektrilöögi eest, kui keegi peaks juhtumisi puutuma näiteks vigastunud valgustusketi või selle pinge all olevate pikendusjuhtmete vastu. Vanadele, ilma kaitseteta pistikupesadele peaks lisakaitsesüsteemiks hankima spetsiaalse rikkevoolulüliti MCB-kaitselüliti.

Kui pistikupesa on maja seina küljes, aga valgustuskett või mingi muu valgusti tahetakse paigutada krundi teise otsa, võib vaja minna pikendusjuhet. Halvimal juhul on õues maas ahelaks liidetud pikendusjuhtmed, mille pealt roogitakse lund ja millest sõidetakse üle ka naastrehvidega.

Pikendusjuhtmena tohib kasutada vaid välikasutuseks mõeldud kaablit (IP44)! Tavalised plastkattega pikendusjuhtmed ei talu pakast ja neil ei ole ka kaitset niiskuse vastu. Pikendusjuhe peab olema paigutatud selliselt, et see ei oleks käiguteedel ja et sellest ei saaks autoga üle sõita.

Pikendusjuhtmeid ei peaks ahelana kasutama, mõttekam oleks hankida üks õige pikkusega õuetingimustesse mõeldud pikendusjuhe. Tavalised kodumajapidamiste jaoks mõeldud valgustusketid kasutavad sedavõrd vähe elektrit, et ülekoormusohtu ei ole.

Pikendusjuhtmete turvastandardi SFS5993 kohaselt on kodumajapidamises kasutatavate pikendusjuhtmete painduva kaabli lubatud maksimumpikkus 30 m. Valgustuskettide elektrikulutus on siiski sedavõrd väike, et pikendusejuhe ei lähe kuumaks isegi siis, kui osa sellest on rullile jäetud. Võimsamate elektritarbijate puhul peab pikendusjuhtme rullilt alati kogu pikkuses lahti kerima.

Ühefaasilise pikendusjuhtme võib teha ja seda remontida igaüks, aga vaid sel juhul, kui tegija on kursis elektritöödega. Välitingimustes on pikendusjuhtmetele alati suuremad nõudmised. Väliseks kasutuseks mõeldud pikendusjuhtmed on kummist varjestusega ja värvilt enamasti mustad. Pistikupesadel peavad olema kaaned ja pistikud peavad olema veekindlad.
 

Õue, katusealusesse ja väliruumi
 

Tänapäeval on õuedes igasuguseid klaasitud seintega või osaliselt klaasituna paviljonitüüpi, katusealustena või lükandseintega poolköetavaid või siis ilma kütteta ruume. Sageli tahetakse õuel olevat paviljoni või kasvuhoonet seestpoolt valgustada. Valgustust pannakse ka terrassidele ja rõdudele, mille klaasseinu saab regulaarselt liigutada ja kõrvale lükata ka tuisuilmaga. Kuidas on elektriturvalisuse poolest kirjeldatavad siseruumid ja väliruum? Väliruumiks loetakse ka ehitised, millel ei ole seinu – näiteks auto katusealused ja rõdud.

Kui eelpool mainitud kohtade jaoks valitakse valgustit, paigaldusmoodust, pikendusjuhet ja lampi, on igal juhtumil vaja vastavat eeltööd teha. Osaliselt klaasitud või liigutatavate klaasseintega ruumi võib nimetada väliruumiks. Soojustuseta ja ilma kütmisvõimaluseta laoruumi nimetatakse niiskeks ruumiks. Kõik valgustusketid, mida kasutatakse kuivadest siseruumidest väljaspool, peavad olema välikasutuse klassiga.

 

Välisvalgustuseks õige lamp
 

■ Kui välisvalgus tundub liiga tuhm, tekib soov hankida võimsam valgusti. Kuidas õiget lampi valida?

Valguse hulga ehk valgusvoo ühik on luumen (lm). Säästulampe, leedlampe ja võimsamaid halogeenlampe ei saa enam valgusvoo poolest võrrelda vattide järgi. Vatid näitavad vaid lambi tarbitavat elektri hulka, aga mitte lambi toodetud valguse hulka.

Tuleb ära õppida vattide luumeniteks teisendamine. Näiteks 60vatine hõõglamp on leed- ja säästulambiga võrreldult 800luumeniline.

Algupäraselt valgustis olnud leedlampi ei tohi teise lambitüübi vastu välja vahetada, kuigi paljudel on jätkuvalt kiusatus varuks ostetud hõõg- ja halogeenlampe vales kohas tarvitusele võtta. Oht on selles, et kui nt 25vatisesse valgustisse pannakse leedlambi asemel 25vatine hõõglamp, siis see valgustab tunduvalt viletsamalt kui valgustis olnud 11 W leedlamp ja valgusti kuumeneb. Hõõglamp on küll valgustile määratud maksimumvõimsusega, aga et see valgustab viletsamalt kui leedlamp, otsitakse pahatihti varudest võimsam, 60 W hõõglamp, mille valgustugevus on küll suurem, aga valgusti kuumeneb sedavõrd, et tuleoht on ilmne.

Valgustis lampi vahetades tuleb alati selgeks teha valgusti ja lambi ühtesobivus. Turvalisuse saab tagada, kui võrrelda, millise maksimumvõimsusega (W) lampe on lubatud vastavas valgustis kasutada. Hõõg- või halogeenlampidega samaväärse valgustuse saab tunduvalt väiksema võimsusega leedlampidega. Lambi väiksem võimsus tähendab ka väiksemat elektritarbimist.

 

Sarnased artiklid