Maakütte hind ja paigaldus

TM Kodu&Ehitus
Enne maakütte paigaldust tuleb teostada mõõdistustööd, et määrata pinnase soojusjuhtivus ja niiskusesisaldus. | Shutterstock

Kui soojuspumpade paigaldamine on üldjuhul lihtne ja asjatundjate poolt kiiresti tehtav, siis maakütte paigaldus nõuab suuremaid ehituslikke ettevalmistusi ja ka teostajate oskusi. Seepärast tavaliselt paigaldab maakütte sama ettevõte, kellelt soojuspump on soetatud.

Maasoojuspump võimaldab küttekulusid vähendada kuni 80%. Maakütte soojuspumba tööpõhimõte on lihtne – võtab pinnasesse paigaldatud torustiku kaudu sinna salvestunud soojusenergiat ja kannab selle üle kodu kütteallikatesse, soojendades seejuures ka tarbevett.

Kodu jahutamine maasoojuspumbaga on võrreldes tavalise õhukonditsioneeriga püsikuludelt palju odavam. Kuumade ilmade tulekuga saab protsessi lihtsasti ümber pöörata ja siis kogub masin elamisest soojust ja juhib selle pinnasesse. Eriti kasulik on see jahutamine juhul, kui pinnasekollektor on väikese krundi tõttu paigaldatud lühikeselt, siis soojendab/kütab maasoojuspump suvel maapinna kiiremini üles. Vastu saab aga jaheduse, mis tuleb olemasoleva jahutus- või ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Maakütte paigaldus sõltub ehitustööde mahukusest ja seetõttu võib see võtta aega 5–6 päeva.

Enne maakütte paigaldust tuleb teostada mõõdistustööd, et määrata pinnase soojusjuhtivus ja niiskusesisaldus. Niiskusesisalduse põhjal on võimalik välja arvestada maakütte kollektori vajalik pikkus: mida niiskem on pinnas, seda lühem võib maakütte torustik olla.
 

Maakütte paigaldus jaguneb mitmesse etappi

Maakütte kollektori paigaldus (ehk maakütte toru paigaldus).

Kollektori paigaldus võtab 1–3 päeva aega sõltuvalt toru kogupikkusest. 1-ruutmeetrise pinna kütmiseks on vaja keskmiselt 3 meetrit maakollektorit. Maakütte toru paigaldus teostatakse umbes 1,2 meetri sügavusse maapinda. Minimaalne kaugus põhihoonest 1 m.

Maakütte kollektori paigalduse hind sõltub kogupikkusest: 1 meetri hind on keskmiselt 3 €.

Maasoojuspumba paigaldus ja ühendamine maakütte kollektoriga.

Maakütte kollektori täitmine külmakandjaga ja ülejäänud küttesüsteemi täitmine soojakandjaga.

Maasoojuspumba seadistamine ja süsteemi kontrollimine.
 

Kui palju maksab maakütte paigaldus?
 

Maasoojuspumba hind jääb üldjuhul 4000–7000 € kanti, maasoojuspumba hind koos paigaldusega (standard paigaldus) on 7000–10 000 € (sõltub maasoojuspumbast, vajalikest ehitus- ja paigaldustöödest ja nende mahust).

Kogu maakütte paigalduse hind sõltub maapinna suurusest, pinnasest, vajalikest ehitustöödest jms. Lõplik hind saadakse kokkuleppel eksperdiga, tavaliselt jääb maakütte paigaldus umbes 3000 € lähedale.
 

Maakütte elektrikulu

 

Maaküte toodab soojusenergiat maapinda salvestunud soojusest, mistõttu kasutab taastuvaid allikaid. Küllaga vajab seade töötamiseks ka lisaenergiat ehk elektrienergiat. Maakütte elektrienergiakulu on väga väike võrreldes teiste fossiilsete kütustega. Maakütte elektrikulu on kuni 80% väiksem.

Maakütte säästlikust on võimalik kirjeldada elektrikulu näite põhjal: 1 kWh elektrienergia kasutamisega toodab maaküttepump 3–5 korda enam soojusenergiat ehk 3–5 kWh.

Täpne energiakulu sõltub seadmest, pinnasest, geograafilisest asukohast jpm.

Seda, kui palju maksab maakütte paigaldus just sinu hoonet ja vaba maapinda arvestades, oskab öelda maakütte spetsialist, kes on tutvunud täpsemalt objekti andmetega.

Allikad: Kliimamarket, Bestair, Citykliima

 

Kaug- või maaküte?

Uue maja küttesüsteemi valikul peab arvestama mitmete asjaoludega. Süsteemi ehitamise rahaliste kulutuste kõrval peab arvestama ka kütuse edaspidiste hinnamuutustega, ekspluatatsioonikuludega, aga ka süsteemi töökindlusega ja seadmetele vajaliku pinnaga.

Üha enam pööratakse tähelepanu ka sellele, et küttesüsteem oleks võimalikult keskkonnasõbralik ehk siis arvestatakse, milline on kütmise tekitatud süsihappegaasi ja kahjulike peenosakeste saaste.
Küttesüsteemi üldkulutusi arvestades tuleb ehitamisaegsetele ja aastase energiatarvitamise kulutustele lisaks arvestada ka aasta kohta makstavate hooldus- ja remondikuludega.

Kaugkütte plussid ja miinused

• Hoones peab olema soojussõlm, kus on soojusvahetid kütte ja sooja tarbevee saamiseks. Soojussõlme seadmed on kompleksne tehasetoodang, milles on soojusvahetitele lisaks ka tsirkulatsioonipumbad, reguleerimisseadmed, paisupaagid ja kaitseklapid, mõõturid ja sulgemisventiilid. Hinnavahemik võib olla 2500–5000 €.

+ Eraldi soojaveeboilerit pole vaja.

+ Sooja jaotamist saab reguleerida.

+ Kaugkütte hind on tavaliselt konkurentsivõimeline, aga paikkonniti erineb suuresti.

+ Kaugküttega ei ole soojatarbijal muret – tarbija ei pea muret tundma hoolduse ja haldamise pärast. Kaugküttefirma vastutab küttesüsteemi toimimise eest. Soojusvaheti eluiga on u 20 aastat.

• Kaugkütte keskkonnamõjud sõltuvad soojuse tootmise tehnoloogiast. Piirkonna kaugküttefirma küttetehnoloogia on mõttekas eelnevalt teada saada. Taastuvate energiaallikate ja jääksoojuse kasutamine kaugküttesüsteemides on kiiresti üldiseks muutunud.

– Kaugkütte andjat ei saa keset aastat välja vahetada.

– Kaugkütte tehnoloogia on selline, et see töötab vaid elektriga. Pikemate elektrikatkestuste puhuks peaks olema ahi.

 

Maakütte plussid ja miinused

• Maakütte puhul on soojuskandjaks vedelik ja küttekehadeks võivad olla radiaatorid või põrandaküttevoolikud.

+ 2/3 energiast saadakse maa seest ja selle hinnale energiahinna tõusud ei mõju.

+ Maaküttesüsteemi saab soojal suveajal kasutada ruumide jahutamiseks ja soojus-jahutuskandjale lisaks paigaldatud eriseadmete – jahutuskonvektorite või jahutuspalkide kaudu.

+ Maaküte on pea hooldusvaba süsteem. Otsest hooldamist seade ei vaja.

+ Maakütteseadmete kompressorite eluiga on 15–20 aastat; väljavahetamine võib maksma minna keskmiselt 2500 eurot.

– Ehitusjärgus kuni valmimiseni on maaküttesüsteemi paigaldamine kulukas ettevõtmine – koos soojuskaevuga keskmiselt 15 000 – 20 000 eurot.

– Maasoojuspump töötab elektriga. Pikkade elektrikatkestuste puhuks peaks majas olema ahi.

 

Sarnased artiklid