"Üle ilma kõneldakse aina enam energiavaesusest ehk majapidamise olukorrast, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida, kuid Eestis pole probleemi teravust seni piisavalt teadvustatud," leidis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla, kes valiti hiljaaaegu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni energiatõhususe ekspertgrupi hoonete energiatõhususe standardite töörühma kaasjuhiks ning sellest ametist tulenevalt on tema ülesandeks ka järgmise kahe aasta jooksul energiatõhususe ekspertgrupi büroo töös osalemine ja selle tegevuste toetamine.
"Energiavaesus erineb sissetulekuvaesusest selle poolest, et tekitatud heaolulised kaod esinevad ka kõrgema sissetulekuga leibkondades, kes ei kuluta liialt suurt osa sissetulekust energiaarvete tasumiseks.
Energiavaesus kujuneb aga välja kolme peamise teguri-madal sissetulek, kõrged energiaarved ja halb soojusefektiivsus- koosmõjul," selgitas Jaadla, kelle hinnangul on energiavaesusest ja selle mõjudest on Eestis liiga vähe kõneldud.
"Energiavaesuse teisene mõju tekib esmaste mõjude tagajärjel. Kui majapidamises on olnud pikemat aega energiavaesuse probleem, siis hakkavad energiavaesuse esmased ilmingud nagu madal temperatuur kodus ja ebapiisav energiateenuste kasutamine mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist, avaldades pikemaajalist mõju. Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise paiga tähenduse," selgitas Jaadla. Energiavaesus avaldub Jaadla sõnul riigiti erinevalt ning seetõttu esineb erinevusi ka energiavaesuse probleemi defineerimisel.
"Näiteks arenguriikides hõlmab energiavaesuse definitsioon lisaks energiakuludele aspekte, nagu energiateenuste ebapiisav kättesaadavus ja aegunud, ebaefektiivsete ning kahjulike tehnoloogiate kasutamine," tõi Jaadla näite. "Kuigi üle Euroopa on energiavaesuse põhjused sarnased, esinevad siiski piirkondlikud eripärad. See tähendab, et olenevalt riigist on tegurite mõju energiavaesuse probleemile majapidamistes erineva kaaluga. Esmase mõjuna Euroopas tuuakse kõige sagedamini välja ebapiisav kütmine, mis omakorda väljendub elamu liialt madalates temperatuurides," rääkis Jaadla.
Eestis on energiavaesus Jaadla sõnul majapidamise olukord, mil ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. "Eestis on energiavaesuse defineerimisel oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine.
Samas võimaldab mõistlike energiakulude aspekti kaasamine hõlmata ka majapidamisi, kus suudetakse elamut kütta, kuid kuna kulutused selleks on liialt kõrged, väheneb majapidamise elukvaliteet muude energiateenuste osas. Muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka muuks: söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ning IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks. Selle puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile," selgitas Jaadla.
Energiavaesuse kontseptsiooni oluline osa on Jaadla sõnul energiavaesuse tagajärjed ehk energiavaesuse mõju majapidamistele. "Täna aga pole Eesti tasemel energiavaesust piisavalt uuritud, et lahendusi välja pakkuda. Eesti Korteriühistute Liit koostöös teiste elamuorganisatsioonide ühendustega maailmast on astumas samme teemaga sisulisemaks tegelemiseks," lubas Jaadla.
