Marjad - põhjamaade supertoit tervise turgutamiseks

Kadri Helene Carvalho
Taimne Teisipäev
Vitamiinirikas marjakokteil. | Unsplash

Supertoidud on viimasel ajal väga populaarseks saanud ning pea iga uut võõramaist marja, puuvilja või pulbrit tervitatakse just selle nimega. On need siis goji-marjad, tšiiaseemned või moringa pulber – kõigile omistatakse imelisi tervendamisvõimeid, mis oma sööjad justkui uueks inimeseks muutma peaksid. 

Tegelikult ei ole parema tervise otsimise nimel vaja seitsme maa ja mere taha rändama minna – ka Eesti on rikas imeliste supertoitude poolest. Need salajased saadused on pärit puhtast loodusest ning sisaldavad väga suures koguses mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid ja taimseid bioaktiivseid ühendeid, mis toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide toimet. Ilmselt on meist paljude suvemälestustes mustikatel, jõhvikatel, pohladel, astelpajumarjadel, sõstardel, maasikatel, arooniatel ja vaarikatel oma kindel koht. 

Kuna põhjamaises kliimas on vähem päikest ning lühikese suve jooksul tuleb taimedel kasvada tugevaks, koguvad nad endasse võimalikult palju looduse väge, et elada üle külmad talved. Seetõttu ongi ongi põhjamaised metsa- ja aiamarjad toitainete poolest rikkamad kui kultuurmarjad või kuuma päikese käes kasvanud viljad. Lisaks mõnusale maitsele on marjadel ka tugevad põletiku- ja viirusevastased ning immuunsust tugevdavad omadused, seega saab neist ka haiguste perioodil palju tuge. 

 

* Mustikad on tulvil antioksüdante ning C ja K vitamiini.

* Jõhvikad aitavad eriti hästi nakkushaiguste ja põiepõletiku korral.

* Astelpajumarjad stimuleerivad immuunsüsteemi ning tänu oma kõrgele C vitamiini sisaldusele aitavad ka väsimuse ja üldise kurnatuse korral.

* Maasikad aitavad leevendada põletikke kehas ning tänu kõrgele A ja C vitamiini hulgale reguleerida ka vererõhku.

* Aroonia sisaldab rohkem vähivastaseid antioksüdante kui mistahes muu mari ning aitab ennetada südame-veresoonkonna haiguseid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid