Pingutades kõrgem ka tervel
Inimese vererõhk on üsna muutuv suurus: tervel inimesel peabki see kehalise pingutuse mõjul tõusma. Tavaliselt sagenevad siis ka südamelöögid, sest tööd tehes vajab keha rohkem vere kaudu antavat hapnikku ja muid vajalikke aineid ning ka kudedest tuleb jääkaineid rohkem ära viia – seetõttu peab vere ringvool suurenema. Keerulisem on seletada seda, miks rõhk tõuseb vihastamise, rõõmustamise või mõne muu emotsiooni ajel, aga põhimõtteliselt on ju ka see töö (rohkem küll vaimne).
Muidugi tõstab raske kehaline tegevus ka hüpertooniku vererõhku ja mõjub organismile kurnavalt – seda vastavalt elueale ning terviseseisundile. Seega on hea soovitada: tehke tööd mõõdukalt, puhake vahepeal ja sättige ka oma ravimi(te) võtmise ajad vererõhu tõusu järgi. Füüsilist tööd tehes ja sportides on vererõhutõusul kindlad füsioloogilised piirid, mille teadasaamiseks võib teha koormusuuringuid.
Une-eelne rõhk langeb ja see ongi keha valmidus magamaminekuks. Aga on vaja kontrollida, kas see ikka on nii.
Tablettide toimeaeg erinev
Enamikku vererõhuravimeid tuleb võtta hommikueine ajal ja nende toime peaks kestma järgmise hommikuni. Vanasti tuli rohtu võtta 3–4 korda päevas, sest selle mõju oli lühiaegne, kuid igapäevases tegutsemises on niisugust ravimitarvitamist raske korraldada. Pikatoimeliste arstimitega on nii hüpertooniku kui ka muu kroonilise haiguse põdeja elu palju mugavam. Kindlasti tuleb aga silmas pidada tõsiasja, et üks ja sama ravim mõjub igale inimesele isemoodi.
Nii inimese organismi omapära, tema haiguse iseloomu kui ka ravimi toime erinevuse arvestamine on praktikas väga tähtis. See sunnibki kontrollima vererõhku alandavate ravimite tegelikku mõju igapäevase rõhumõõtmisega. On olemas tõesti selliseid arstimeid, mis juhendi järgi peaksid vererõhku mõjutama 24 tundi, kuid mõnel inimesel teevad seda palju lühemat aega.
Osa ravimite tarvitamise juhendis ongi kirjas, et neid võiks lisaks võtta ka õhtul, kui rõhk on siiski kõrgevõitu. Ravimi ja selle koguse peab muidugi määrama raviarst, omapäi ei maksa siin tegutseda.
Mõjutavad muudki ravimid
Kui vererõhuravimite võtmisest hoolimata rõhk õhtuks märgatavalt tõuseb, nagu loo alguse murekirjas seisab, on vajalik teada sedagi, kas inimene tarvitab veel mingeid tablette. Paljudel hüpertoonikutel tuleb peale vererõhu alandajate võtta ravimeid ka teiste tõbede, sealhulgas hooajaliste haiguste leevenduseks. Näiteks võivad vererõhku tõsta nina limaskesta turset alandavad nohutilgad või -spreid. On ka muid, näiteks kopsuastmaravimid, samuti valuvaigistid (ka mõned käsimüügis olevad, näiteks diklofenak).
Seetõttu tuleb alati arstiga nõu pidada, et ravimikombinatsioonid ei kahandaks vererõhuravimite toimimist. Selline võimalus on ära märgitud ka ravimi infolehel, mida tasub kindlasti hoolega lugeda.
Taluvust tasub uurida
Vererõhku mõjutab inimese töö iseloom: kui teha päev läbi rasket füüsilist tööd, siis see tõstabki rõhku. Kehaline koormus aga mõjub inimestele erinevalt ning selguse mõttes peaks laskma teha südamearsti juures täpsustava uuringu.
Kõige sagedasem on vererõhu, südame rütmi ja elektrokardiogrammi (EKG) muutuste uurimine spetsiaalsel jalgrattal (veloergomeetril) või liikuval lindil (treadmill'il). Hüpertoonikutel ei tule selliseid koormusuuringuid teha ainult vererõhu tõusu ja hilisema rõhu taastumise-languse hindamiseks, vaid ka selleks, et kõrge rõhk on üks raskemate südamehaiguste põhjustaja – seda ohtu saab koormusel avastada.
Kõikide nende uuringute tulemuste hindamisel on omad normid, mis on seotud vanuse ja muude näitajatega. Kõrgemas eas erineb vererõhu tõus ja langus tööd tehes tuntavalt noore inimese näitajatest. Kahjuks aga ei saa seda väga palju tablettidega muuta, et ennast nendega nooremaks teha.
Mõõtmine kogu ööpäeva
Enamikul hüpertooniahaigetel on vererõhk kõrge just hommikul – selline lihtsalt on kõrgvererõhktõve eripära. Arvatakse, et organism ise reguleerib õhtuks rõhu madalamaks. Muidugi toimivad ka hommikul võetud ravimid päeva jooksul. Ent on ka teisiti, nagu kirja kirjutajal: on inimesi, kelle rõhk päeva jooksul hoopis kõrgeneb – siis peaks tõesti ravimit teist korda võtma.
Olukorra täpsustamiseks on olemas ööpäevase vererõhu automaatse mõõtmise aparaadid. Tavaliselt teevad ööpäevaseid mõõtmisi südamearstid, kuid neid aparaate on endale muretsenud ka osa perearste. See iseenesest on väga hea: nad saavad oma patsientide vererõhu ööpäevaringse olukorra kiiremini teada.
Üldjuhul on öösel vererõhk madalam kui päeval, mis on puhtfüsioloogiliselt loogiline: kui organism puhkab, siis samal ajal teeb seda ka vereringe. Nii võib öösel rõhk olla isegi normidest madalam, samuti muutub pulss aeglasemaks, kuid kudede ja organite verevarustus on siiski piisav. Ja muidugi süda ei saa endale täielikku puhkust kunagi lubada.
Kui rõhku tõstavad kaasuvad haigused, nimetatakse kõrgvererõhktõbe teiseseks ehk sekundaarseks hüpertensiooniks. Peale diabeedi tõstavad vererõhku ka mõned teised ainevahetushaigused, mida on päris palju, kuid esineb õnneks suhteliselt harva. Kõige sagedamini on kõrges rõhus süüdi kilpnäärmehaigused, kuid ka neerupealiste ja mõnede teiste elundite kasvajad ning muud tõved. Rõhu tõus võib olla tingitud ka neeruhaigustest ja uneapnoest.
Varem arvati, et teised haigused põhjustavad vererõhu tõusu 1% hüpertoonikutel, praegu aga on leitud, et kaasuvate tõbede mõju osakaal on väga palju suurem – 10%.
Allikas: Kodutohter
