Millist paprikat kasvatada – söödavat või dekoratiivset? Ettevaatust, mõni sort on mürgine!
Tiina Tammet
Paprika annab toidule värvi, maitset ja särtsu. | Shutterstock

Väikesed kollased, punased ja oranžid tšilli- või ilupaprikakaunad (Capsicum) seostuvad ikka särava energia ja tulivürtsika maitsega.

Tšillikaunad on suurepäraseks kaaslaseks köögis, kus domineerib mõõdukast pisut käredam maitsemeel. Võta kas või väga mõnusalt lihtsad toidud nagu Chilli con carne või spagetid tšilli ja küüslauguga. Maitsev lisand on tšilli ka grillitud banaanidele või šokolaadile.
Maguspaprika on aga kõige tervislikum värskena. Erinevad sordid varieeruvad põrgukibedast kuni mahedani välja, seega on valik mitmekesine nii maitse, vilja kuju kui ka värvi osas.

Söödavaid paprikaid kasvatatakse põhiliselt kaht liiki: harilikku (C. annuum) ja kibedat e kajenni paprikat (C. frutescens). Neid võib kasvatada  nii maitseandja kui ka ilutaimena. Väikesekaunalised sordid valmivad edukalt aknalaual, kus jagub piisavalt valgust. Suveks tasub nad tõsta potiga terrassile või rõdule sooja päikselisse kohta, kus nad püsivad külmadeni.

Vahet tuleb teha söödavate ja pelgalt dekoratiivsete viljadega sortidel. Aiaärist taime koju tuues peab enne marja suhu pistmist olema 100 % veendunud, et tegemist on söödava sordiga! Maavitsaliste sugukonnas, kuhu kuuluvad ka paprika, tomat ja kartul, on paljud liigid küll ilusate, kuid mürgiste viljadega.

NB! Kibepaprikatega tegeledes jälgi, et sa ei puutuks kätega silmi. Kibeained on ühtviisi karmid nii suu kui silma limaskestale.

Paprika viljade kibeduse määrab alkaloid kapsaitsiini sisaldus, mis kõigub sorditi ja sõltuvalt kasvutingimustest.

Tšillides ja paprikates leidub rikkalikult antioksüdante nagu C-vitamiini ja beeta-karoteeni, kusjuures C-vitamiini sisaldus on suurem kibedamates viljades. Viljades leidub rohkelt ka P-vitamiini ning E-, B1-, B2-, B6- ja B5- ehk PP-vitamiini.

Mineraalainetest on rikkalikumalt kaaliumi, aga ka naatriumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda.

 

Kasvata paprika seemnest
 

Paprika on pika kasvuajaga troopikataim. Suvise saagi saamiseks tuleb taimed siseruumis ette kasvatada.

Külva seemned veebruari lõpust aprilli alguseni kohe eraldi turbapottidesse. Taim talub ümberistutamist halvasti, sest juurestik taastub visalt. Hiljem võib noortaime koos turbapotiga istutada suuremasse anumasse.

Paprika tahab palju valgust – seega peaksid nad kasvama väga valgel aknalaual või saama lisavalgust, muidu venivad noortaimed pikaks ja nõrgaks. Valgust võib suurendada ka peeglit vm peegelduvat materjali kasutades – nii et taimepotid jäävad akna ja peegli vahele ning aknast tulev valgus peegeldub toapoolt tagasi. Soojus on piisav umbes 22 kraadises ruumis.

Taimed ei tohiks paikneda liiga tihedalt – jälgi, et taimede lehed ei puutuks omavahel kokku – nii on valguse juurdepääs parem.

Suveks õue, terrassile, rõdule või kasvuhoonesse tõstes tuleb noori taimi eelnevalt karastada, s.t välisõhuga järk-järgult harjutada. Seda tuleks teha paar nädalat enne õueviimist – tuulutada ruumi sagedasti, et temperatuur oleks 13-15 kraadi piires.

Kindlasti vajavad kasvandikud toitaineid. Hoogsaks kasvuks tahavad nad juba paari pärislehe ilmudes kompleksväetisega väetamist.

Lehetäid, lestalised ja karilased armastavad samuti paprikaid – jälgi ja puhasta vajadusel oma taimi.