Muutuv Tallinn: vaata, mida põnevat on pealinnas teoksil

kodus.ee
kaubamaja
Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistluse peapreemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „City Break“. | DAGOpen OÜ/promopilt

Tallinn muutub, Tallinn ehitab: vaata, mis pealinnas uut on tulekul, mis tehtud ja mis teoksil!

Uus Tallinna Kaubamaja

Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistlus on lõppenud, peapreemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „City Break“. Gonsiori tn 2/Rävala pst 6 kinnistute uushoonestamise arhitektuurivõistluse võidutöö esitas arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ, võidutöö autoriteks on kuueliikmeline rahvusvaheline meeskond - Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Peña Gómez Millán, Jose A Pavón Gonzalez ja Myriam Rego Gómez .

Tallinna Kaubamaja uue hoone arhitektuurivõistlusele laekunud 15 kavandist tunnistas žürii teise koha vääriliseks võistlustöö märgusõnaga “KOO KII” (autor OÜ HG Arhitektuur), kolmanda koha pälvis võistlustöö märgusõnaga “OONYKS” (autor Peeter Pere Arhitektid OÜ). Žürii eripreemia pälvisid B Kontekst OÜ võistlustöö “SARVIK KANNAB PRADAT” ning AB Emil Urbel OÜ võistlustöö “TEEMANT”. Rahvahääletuse ehk publiku lemmiku tiitli pälvis võistlustöö märgusõnaga “VÕRK”,  mille autoriks Arch-D OÜ.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on teoksil kogu sellele südalinna piirkonnale uue näo andvad projektid – juba on käimas Tammsaare pargi rekonstrueerimine, Pärnu mnt ja Narva mnt algus ning Viru väljak on plaanis muuta kergliiklussõbralikuks esinduslikuks peatänavaks ning väga suured arengud on plaanis ka kaubamaja naaberkvartalites.

“Meie soov oli tuua Tallinna linnaruumi midagi uut ja eristuvat, mis samas suhestuks hästi ümbritsevaga. Esitatud lähteülesanne oli keerukas, arvestada tuli väga paljude tehniliste nõuetega, kehtivate detailplaneeringutega ning samuti hoone keskse ja tundliku asukohaga Tallinna südalinnas, seega proovisime läbi väga mitmeid variante,“ iseloomustasid oma tööd võidutöö autorid. „Paljud praegused hooned on pigem introvertsed ja suletud, uus Kaubamaja saab olema avatud ning lähedalt linna- ja tänavaruumiga suhtlev. Nii ei ole Kaubamaja ainult ostukoht, vaid ka mõnus kohtumispaik.”

Arhitektuurivõistluse tulemusena sünnib arendajate, arhitektide ja Tallinna linna koostöös Kaubamaja uus Tallinna müügimaja koos kaasaegse büroohoone ning mugava maa-aluse parklaga. Võistlustööde suur hulk annab märku tulevase ehitise tähtsusest ja Tallinna kesklinna arendamise olulisusest, hindas Eesti Arhitektide Liit. Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse korraldasid Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja MSI Grupp AS koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liiduga.

Detailplaneeringutele vastavalt on uushoonestuse lubatud suletud maapealne brutopind 57 000 ruutmeetrit. Tallinna esinduskaubamaja pind suureneb praegusega võrreldes kuni 2,5 korda. “Meie soov arhitektuurivõistlust välja kuulutades oli leida parim võimalik arhitektuurne lahendus,“ ütles žürii esimees, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS juhataja Peeter Kütt. „Žürii tegi oma üksmeelse otsuse äärmiselt läbikaalutletult, kaasates mitmeid oma valdkonna tunnustatud eksperte ning võttes arvesse väga erinevaid asjaolusid, alates tehnilistest näitajatest ning vastavusest kehtivatele detailplaneeringutele kuni üldise arhitektuurse sobivuseni linnaruumi.”

“Kogu võistlust ette valmistades ja läbi viies oli hea tõdeda, et Kaubamaja juhtkond mõistab ja jagab meie nägemust linnaruumi planeerimisel, kus igas etapis on oluline kaasata ruumispetsialiste ja avalikkust,“ ütles Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Kavandades uut hoonet luuakse uuesti ka suur osa linna avalikust ruumist. Meie hinnangul sobib võidutöö Tallinna südalinna hästi.” 

“Arhitektuurivõistluse eesmärk on olnud algusest peale leida lahendus, mis õigustaks nii meie endi kui ka avalikkuse kõrgeid ootusi ning lubaks meil sisse võtta positsiooni teiste Euroopa väärikate kaubamajade seas,“ ütles Kaubamaja AS juhataja Erkki Laugus. Ta lisas, et võidutöö on südalinlik ja tänapäevane ning väga kaubamajalik. Uue hoone arhitektuurse lahenduse teevad huvitavaks liigendatud klaaspinnad, eristuv materjalikäsitlus ning vahetu suhestumine linnaruumiga, mis muudavad hoone avatuks ja kutsuvaks. Näiteks võimaldab klaasvöö heita väljasolijatel pilku Kaubamajas toimuvale ning korruste kaupa nihkes olev aatrium avab huvitavad sisevaated.

Samuti on võidutöö arhitektid väga õnnestunult kasutanud ära hoone astmeliselt liigendatud katusepinna vaadete avamiseks ning tekitamaks hubaseid terrassidega kohvikupindu, mille planeerimisel on arvestatud muuhulgas ka soodsate ilmakaartega. Žürii hinnangul on võitnud ideekavand hea lähtekoht edasiseks tööks, mil pööratakse tähelepanu juba üksikasjadele ning pannakse paika täpsustatud siselahendused.

Arhitektuurivõistluse võidutöö autoriga alustatakse projekteerimisläbirääkimisi ning seejärel esitatakse Tallinna linnale taotlus projektitingimuste saamiseks. Kui kõik läheb ootuste kohaselt, siis loodetakse ehitusega alustada aastal 2020 ning see võtab aega vähemalt neli-viis aastat. Kuna tegemist on pika arendusprotsessiga, mis puudutab väga paljusid ametiasutusi ja ettevõtteid, saavad kõik tähtajad ning arenduse lõplik maksumus selgeks edasise töö käigus. “Ehitusprotsessi pikkust mõjutab ka see, et maja valmib mitmes etapis, nii et kogu selle aja jooksul jääme alati külastajatele vähemalt olulisemate kaubagruppide osas avatuks. Meie soov on igas etapis kõiki olulisi partnerid, avalikkust ning oma kliente ja töötajaid kaasata, et valmiv Kaubamaja tuleks just selline, mille üle me kõik uhkust tunneme – valgusküllane, kõigile hästi ligipääsetav ja kaasaegne südalinna kohtumispaik, mis pakub külastajatele veelgi  suuremat valikut ning  mugavaid ajaveetmisvõimalusi,” lisas Erkki Laugus.

Linnahalli piirkond muutub

Tallinna linnavalitsus moodustas vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala territooriumile uued kinnisasjad. „Linnahalli detailplaneeringuga kavandatud uus krundijaotus toob kaasa mitmeid uute aadresside määramisi. Nii saab näiteks Linnahalli uueks aadressiks Sadama tn 1 ning Linnahalli sadamapoolsele küljele rajatakse uus jalakäijate tänav -  Halsi tänav,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala ümberkruntimine on kehtestatud detailplaneeringute realiseerimise eelduseks. Seejärel saame hakata ette valmistama ka naabruses olevate kinnistute enampakkumisele panekut ja linnahalli rekonstrueerimist.“

Uued detailplaneeringule vastavad kinnisasjad moodustatakse Tallinna linna omandis olevatest Logi tn 7, Logi tn 9, Logi tn 13, Mere pst 18, Mere pst 20, Mere pst 20c, Mere pst 20d, Kalasadama tänav T4, Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1, Logi tänav T2 // Vööri tänav T2 ja Rumbi tänav T4 ning ühtlasi määratakse kinnisasjade valitsejad. Praegustest kinnisasjadest moodustatakse kokku 27 uut kinnisasja ning määratakse nende aadressid ja sihtotstarbed.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt moodustatakse kümme äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti, üks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt, üks ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ning 12 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Tallinna munitsipaalomandisse antud Mere pst 18 kinnistu sihtotstarve muudetakse parkla, tänava ja kergliiklustee ehitamiseks transpordimaaks ja Sadama tn 1 kinnistu sihtotstarve muudetakse Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise eesmärgil 25% ulatuses ärimaaks.

Rotermanni kvartalist saab asum

Tallinna linnavalitsus määras Kesklinnas Sadama asumis paikneva paikkonna nimeks Rotermanni kvartal. Ettepaneku tähistada Mere puiestee, Narva maantee, Ahtri tänava ja Hobujaama tänava vaheline ala ametlikult asumina tegi Rotermann City Osaühing. „Kuigi nimetus Rotermanni kvartal pole ametlik kohanimi, leiab see pidevat kasutust ka inimeste tavakõnes, põhjendati Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjonile esitatud ettepanekus,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Rotermanni kvartaliga seonduvat arutanud nimekomisjon asus seisukohale, et Sadama asumi piire poleks otstarbekas muuta kuna asumite piirid on juba aastast 1989 paika pandud ja praegu on asumid Riiklikus kohanimeregistris mitteametlike kohanimedena sisse kantud. Nimekomisjon toetas Rotermanni kvartali nime ametlikku määramist, kuid lisaks sooviti täpsustada, millise nimeobjekti liigi alla kvartal kuulub. Riikliku kohanimeregistri nimeobjekti liikide klassifikaatori järgi oli sobilikum liigisõna kvartalile - paik, paikkond.

Vaatamata sellele, et tänapäeval on soolaladu Ahtri tänavaga ülejäänud kvartalist eraldatud, otsustas nimekomisjon ka selle Rotermanni kvartali piiridesse arvata, sest ajalooliselt kuulus ka soolaladu Rotermanni kvartalis asunud vabrikute kompleksi. Praegu tegutseb Rotermanni soolalaos Eesti  Arhitektuurimuuseum. Eeltoodust tulenevalt esitas nimekomisjon linnaosa valitsusele kooskõlastamiseks paikkonna nime Rotermanni kvartal. Tallinna Kesklinna Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 23. oktoobril 2017. Ühtlasi peab linnaosa valitsus tagama 15. detsembriks uute kohanimesiltide paigaldamise.

Nõmme üldplaneering taas aruteluringis 

Tahad Nõmme tuleviku osas kaasa rääkida? 21. ja 22. novembril ning 28. ja 29. novembril toimuvad Nõmme üldplaneeringu täiendavad arutelud.  Linnaosa üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas (Valdeku tn 13, II korruse aula, sissepääs külguksest), algusega kell 18.

Planeeringuga määratakse kindlaks Nõmme linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel. Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja  kaartidel. Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda siin. 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Esmased avalikud arutelud toimusid 12. ja 26. oktoobril. Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati planeeringu kohta 53 ettepanekut või vastuväidet.

Sarnased artiklid