Nii lood endast hea esmamulje juba esimestel sekunditel
Naeratus, silmside, avatud kehakeel, oskus kuulata ja viisakas suhtumine aitavad luua usaldust juba esimeste minutite jooksul | foto: ShutterstockÖeldakse, et esimest võimalust hea esmamulje jätmiseks teist korda ei saa. Kuigi see kõlab klišeena, kinnitavad psühholoogiauuringud, et inimesed kujundavad esmase arvamuse teisest inimesest juba mõne sekundi jooksul. See ei tähenda aga, et esmamulje sõltuks ainult välimusest – olulist rolli mängivad ka kehakeel, suhtumine ja viis, kuidas teistega suhtleme.
Hea uudis on see, et positiivse esmamulje loomine ei eelda täiuslikkust ega erilisi oskusi. Sageli piisab mõnest lihtsast harjumusest, mis muudavad suhtlemise loomulikumaks ja meeldivamaks.
Üks olulisemaid tegureid on silmside. Kui vestluskaaslasele otsa vaadata, jätab see mulje enesekindlusest ja siirast huvist. Silmside ei pea olema pidev ega intensiivne, kuid selle vältimine võib jätta mulje ebakindlusest või hajameelsusest. Samamoodi mõjub soe ja siiras naeratus. Uuringud on näidanud, et naeratavaid inimesi peetakse usaldusväärsemaks, sõbralikumaks ja kergemini lähenevaks.

Olulist rolli mängib ka kehakeel. Sirge rüht, avatud kehahoiak ja rahulikud liigutused annavad märku enesekindlusest. Käte ristamine rinnal või pidev telefoni vaatamine võivad seevastu jätta mulje, et inimene ei ole vestlusest huvitatud või soovib distantsi hoida.
Oskus kuulata
Ka tervitamine mõjutab esmamuljet rohkem, kui sageli arvatakse. Selge tervitus, viisakas toon ja vajadusel kindel käepigistus loovad positiivse alguse. Kuigi käepigistus ei ole igas olukorras enam tavapärane, kehtib sama põhimõte ka teiste tervitusviiside puhul – oluline on olla tähelepanelik ja lugupidav.
Hea esmamulje ei sünni ainult rääkimisest, vaid ka oskusest kuulata. Inimestele jäävad meelde vestluskaaslased, kes tunnevad siirast huvi, esitavad küsimusi ja ei kiirusta iga pausi oma jutuga täitma. Aktiivne kuulamine aitab luua usaldust ning näitab, et väärtustad teise inimese mõtteid.
Samuti tasub pöörata tähelepanu oma kõneviisile. Rahulik tempo, selge hääldus ja mõõdukas hääletugevus mõjuvad enesekindlalt. Liiga kiire kõne võib jätta närvilise mulje, samas kui väga vaikne rääkimine võib muuta vestluse pingeliseks.
Kuigi välimus ei määra inimese iseloomu, mõjutab hoolitsetud välimus siiski esmamuljet. Puhtad riided, korrastatud juuksed ja olukorrale sobiv riietus annavad märku sellest, et inimene austab nii ennast kui ka teisi. See ei tähenda tingimata kallite rõivaste kandmist – oluline on puhtus, korrektsus ja sobivus.
Sageli unustatakse, et hea esmamulje algab juba enne esimest lauset. Tähelepanelikkus, viisakus ja väiksed žestid, näiteks ukse lahti hoidmine või tervitamine enne vestluse alustamist, aitavad luua positiivse õhkkonna.
Kõige olulisem on siiski jääda iseendaks. Psühholoogid on rõhutanud, et inimesed märkavad üsna kiiresti, kui keegi püüab jätta endast kunstlikult paremat muljet. Loomulik käitumine, siiras huvi ja lugupidav suhtumine mõjuvad peaaegu alati paremini kui püüd iga hinna eest ideaalne välja näha.
Allikad: American Psychological Association (APA), Harvard Business Review, Princeton University (Janine Willis & Alexander Todorov, 2006 – uuring esmamulje kujunemise kohta), Journal of Nonverbal Behavior.
Loe ka: Miks on raske öelda ei?
.png)









