Nipid, kuidas vanale puitaknale anda uus elu ja soojapidavus

Ain Alvela
Et aken hästi sooja peaks, tuleks see varustada tihenditega, see kehtib ka arhailiste puitraamide puhul. | Shutterstock

Tänapäeval on taas au siise tõusnud puitaknad, kusjuures mitte ainul uued ja moodsad, vaid teinekord on majaomanikule oluline just see, mida arhailisem aken, seda uhkem. Mida ja kuidas on tarvis teha, et vana aken saaks uue kuue?

 

Sääraste aastakümneid kestnud akendega käib aga kaasas see häda, et hoolitsust ja pidevat hooldust vajavad nad tublisti rohkem kui tänapäevased tehaseaknad - olgu viimased siis puidust või plastmassist raamide ja lengidega. Hooldust just selles mõttes, et vanad puitaknad ka esteetilised välja näeksid ja oma põhifunktsiooni, soojapidavust täidaksid.

Aknaremondil on oma spetsiifilised eeldused. Kui vana värv koorub ja raam vajab ülevärvimist, siis tuleb seda teha pikemal kuival perioodil, mil õhutemperatuur püsib stabiilselt üle +10 kraadi.

Muidugi võib seda tööd ka ise oma kätega teha. OÜ Puuaken juhataja Kalle Baumann selgitab, et kõigepealt tuleb lahtine värv korralikult eemaldada. Ta soovitab selleks kasutada pigem peenema karedusega liivapaberit kui elektrilist värvipõletit, sest raam võib olla aja jooksul niigi üpris hapraks muutunud ja põleti rikuks seda veelgi.
Kindlasti tuleb töö teostamiseks klaasid raamist välja võtta ja eemaldada ka neid kinni hoidev silikoon või kitt.

Seejärel tuleb täkkekohad, kriimud ja muud vigastused vajaduse korral pahteldada ning aken kruntvärviga katta. Väiksemate vigastuste silumiseks piisab ka sellest, kui täkkekoht tilga värviga täita. Pealisvärvi võib panna päris ohtralt, sest tavaliselt on vanad raamid tuhkkuivad ja tõmbavad palju värvi sisse.


Õlivärv ei kaitse paremini kui vee baasil värv


Ehituspoodides on puitakende värvimiseks spetsiaalsed värvid, mis tavalise fassaadivärviga võrreldes on tugevamate kaitsvate omadustega. Tänapäeval valmistatakse need põhiliselt vee baasil, aga nagu öeldud, saab hankida ka õlivärve. Näiteks linaõlist valmistatud õlivärvi kohta ütleb Baumann, et see on küll n-ö ökoasi, aga akent õlivärv iseenesest vesilahuselisest värvist kuigivõrd paremini ei kaitse.
Kui klaasid soovitakse raami külge kinnitada vanal meetodil kitiga, siis tuleb kasutada UV-lampi, sest kitt kuivaks muidu oma paar nädalat.

Muide, spetsialist hoiatab kõiki omal käel aknataastajaid, kes kasutavad õlivärvi, et kõik pintslite ja värvirullide puhastamiseks kasutatatud lapid ja kaltsud tuleb korralikult kusagil küttekoldes hävitada või panna nad sellisesse kohta, kus oleks välistatud nende isesüttimine. Sest piisab väikesest ülekuumenemisest, et sellised kaltsud tuld võtaksid. Ta teab rääkida, et sedasi on hiljaaegu Jüris isegi üks maja maha põlenud.
Vesilahuselised värvid on nüüdsel ajal ka üsnagi kestvad, tootja annab neile üldjuhul viie kuni seitsme aasta pikkuse püsivusgarantii. Baumanni sõnul ongi see aeg ka piiriks, mil peaks hakkama mõtlema akende ülevärvimisele. Esimene märk selle vajadusest on näiteks see, kui ka kaasaegsetel akendel hakkab tapikohtadest värv välja kooruma.

"Ei tohi jääda ootama, millal suurem osa värvi on raamidelt juba ise maha koorunud. Siis hakkavad sinna juba igasugused üraskid ja sitikad sisse tungima, ka sine võib kaitsmata puidule liiga teha," kirjeldab ta võimalikke puidukahjustusi korralikult värvimata akende puhul.
"Ja ma soovitaks ikkagi täisvärvi kasutada, vähemalt akende väliskülgedel. See kaitseb puitu paremini ja kauem kui mingi pinotexi-laadne asi või glasuurkate." Viimane peab tema hinnangul välitingimustes umbes poole võrra vähem aega vastu kui korralik värvikate - seega vaid kolm aastat.


Tihendeid ei maksa unustada


Parasiitide vastu võib värvi all kasutada ka mingit puidu immutusvahendit. Et aken hästi sooja peaks, tuleks see varustada tihenditega, see kehtib ka arhailiste puitraamide puhul, kuigi võib kasutada ka vana meetodit ja lengivahed näiteks vatiga tihendada ning siis spetsiaalse kleeppaberiga katta. Sellega kaasneb aga oht, et kevadel kleepsu eemaldades tuleb see raami küljest koos värviga lahti. Puitakna puhul ei tohi tihendit mingil juhul silikoonõliga määrida, sest paratamatult sattub õli ka raami värvitud pinnale ja hiljem on seda juba võimatu uuesti üle värvida ilma, et raam vajaks eraldi spetsiifiliste vahenditega puhastamist.

"Kõige etem on tihendid, eriti kui aken on kaua olnud suletud asendis, korralikult sooja vee ja seebi või nõdepesuvahendiga pehme käsnaga puhtaks pesta," märgib Kalle Baumann. "Kui tihend n-ö läbi puhub, siis aitab ehk vastuste pealekeeramine, vanadel akendel on lahendus võib-olla kremooniplaatide teise asendisse sättimises."
Ta lisab, et teinekord ilmneb vanade majade renoveerimise käigus, et omaaegsed aknad on veel väga head ja pole mingit mõtet uusi soetada. Samas hoiatab Baumann, et kui aknaraamid on ikka juba üsna läbipehkinud, siis võib nende taastamine ja töökorda seadmine rohkemgi maksma minna ja ka palju aega nõuda kui uute paigaldamine. Sestap on see igal konkreetsel juhul ikkagi majaomaniku otsus, kusjuures spetsialisti nõuandeid kuulata pole kunagi liiast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid