Nipid, mis aitavad puukoist ehk toonesepast lahti saada

TM Kodu&Ehitus
Tool on varsti sõelapõhjaks söödud. | Shutterstock

Paljud vana maja omanikud on hädas puukoi ehk rahvakeeli toonesepaga. Soovitatakse küll ükshaaval nad aukudest välja torkida, aga kui auke on tuhandeid… Mis siis võiks aidata?

Restaureerimisala koolituste korraldaja ja restauraator Kalle Kase ütleb, et paraku pole midagi teha – aeg ja toonesepp teevad oma töö: „Mittesobilik ehk kuiv kliima kindlasti aeglustab uuristajate elutegevust. Seda kutsutakse ka maja vaikseks surmaks. Aga tean, et mõned majaomanikud on augud palgi tooni vahaga täis vahatanud – on ehk veidi ilusam ja ei pudise nii palju.“

Külma talveilmaga, kui vähegi kannatab (näiteks suvekodus), soovitab Kase nädalaks-kaheks aknad-uksed lahti jätta – siis võib olla lootust, et vähemalt osa vastseid külmuvad puidus ära.

Ehitusinsener Kalle Pilt, kes on ka lektor ning riiklikult tunnustatud kohtuekspert hoonete niiskus- ja biokahjustuste valdkonnas, ütleb, et tuleb jälgida putuka aktiivsust ja kas lennuavasid tekib juurde. Samuti, kas puru ajavad välja toonesepad või muud putukad.
Mardikad paljunevad munadega, ise nad lendavad ringi, mis tähendab, et tuleb satikaid tuppa mitte lasta. No aga mis sa teed – on teine ju nii väike ega hakka silmagi. Mööblitoonesepp, kes armastab pehmemat ja niiskemat puitu, elab vastsena puidus 1-3 aastat, siis tema hävitustöö käike uuristades toimubki. Mardikana on toonesepa eluiga vaid mõni kuu.

Kuna toonesepa kahjustuskiirus on väike, arvab Kalle Pilt, et ehk polegi mõtet tingimata tema hävitamisega tegeleda. Aga kui siiski hädasti tarvis, siis selleks on kaks tõrjemeetodit. Injektsioon: 9 atmosfäärise survega surutakse 9,5 mm suurusest august kemikaali käikudesse, ja nii iga meetri tagant. Teine meetod – kui kahjustused on üle hoone ja ulatuslikud – on gaasitamine. Sõltuvalt hoone suurusest, välistemperatuurist, maapinnasoojusest ja muudest teguritest võtab see aega umbes 5 päeva. Kasutatakse vähe, kahjustab atmosfääri, tuppa küll hiljem ei jää.

Tooneseppasid on mitmeid, näiteks suur toonesepp kahjustab pehmet puitu, majas sees teda ei esine. Kuid on teisigi pahalasi: siklased, nt majasikk ja sinisikk (hoones kaua ei ela), harva ka tammesepp. Majasiku kahjustused kõige ulatuslikumad, väljumisava sentimeeter-poolteist. Vastne võib puidus elada 10-12 aastat. Mõned kahjuriliigid on levinud vaid rannikul ja saartel, kuid mööblitoonesepp üle Eesti.

Ahjaa, väikeste esemete puhul aitab külmutamine ja kuumutamine: kas kuum saun või 20 miinuskraadiga nädal väljas (vähemaga ei saa külm ligi, sest puit on halb soojusjuht).

Sarnased artiklid