Kivikatuste ülevärvimise pooldajad on seisukohal, et kivikatus peab kauem vastu, kui seda vahepeal põhjalikult pesta ja sobiva katusehooldusainega töödelda. Kivikatuse hooldusvärvimiseks on soovitatav kasutada sama tüüpi värvi, millega on tehtud esmavärvimine. Värskelt värvitud katus läigib kui uus, katusekivide pind on libe, sodi ei jää sinna nii kergesti pidama ja ka sammaldel-samblikel on mõnda aega raskem kividele kinnituda.
Betoonkatusekivi on tugev ja vastupidav materjal, kuid aastast aastasse pleegitab seda päike ja mõjutab niiskuskoormus. Betoonkivide väljavahetamine on odavam kui nende pinnakatte uuendamine, kuid teiselt poolt on puhastamise ja ülevärvimisega rasket füüsilist tööd vähem. Pealegi ei soovi paljud majaomanikud katust põhimõtteliselt välja vahetada. Enne pesemist ja pinnatöötlust tuleb uurida, mis seisukorras on katusekivid ja nende all asuv konstruktsioon. Kui roovid ja muu materjal on niiskusest kahjustada saanud, ei ole kivide värvimisel suurt mõtet.
Roovide või aluskatte väljavahetamiseks tuleb katusekivid niikuinii eemaldada. Katusekivid saab ka osakaupa lahti võtta ja tagasi panna või osaliselt asendada, kogu katust ei pea ühekorraga lahti võtma.
Maaler Seppo Mustamo otsustas oma kodumaja katuse pleekinud pinnakatet uuendada. Katusekivide all olev puitkiudplaat oli heas seisukorras. Paks plaat peab vastu ajahambale ja naabruses elavate oravate vandalismile, usub peremees. Kivikatus ei ole kunagi täielikult tihe, mistõttu selle all tuleb kasutada võimalikult vastupidavaid materjale.
Põhjalik katusepesu võtab aega
Katustele koguneb puudelt kukkuvaid okkaid ja muud sodi, samuti tuule poolt kohale kantud prahti. Lisaks kinnituvad katusekividele tugevalt samblad ja samblikud. Katust tuleb tavalise tänavaharjaga põhjalikult harjata ja seejärel survepesuriga üle pesta.
Mustamo võttis asja põhjalikult ette, katuse pesemisele ja loputamisele kulus kolm päeva. Kelpkatuse pindala on umbes 440 m². Katuse pesemiseks kasutas peremees tavalisest kodukasutuseks mõeldud survepesurist pisut tõhusamat pesurit ja tavalist pihustustoru. Väga tugevat survet ei tohi kasutada, et mitte katusekive rikkuda. Pesemine toimus kivihaaval suunaga katuseharjast allapoole, nii ei pressi vesi kivide vahele. Iga kivi alumine serv tuli eraldi puhastada, et värv hiljem kergemini kividesse imbuks.
Järgmisel päeval pärast pesemist alustas Mustamo esimesena pestud katusepoole värvimist. Selleks kasutas ta värvipihustit. Kuna ilm oli kuiv ja palav, oli mõistlik värvida väike ala korraga. Kui see oli pritsiga värvitud, viimistles peremees kivide alumised servad pintsliga üle, tasandades ühtlasi värvi ka kivide ülemistel pooltel. Kuna katusekivid on lainelised, ei saanud värvimisel rulli kasutada.
Laineprofiiliga katusel on tegelik värvitav pind suurem kui katuse arvutuslik pindala. Esimese värvikihi pealekandmisel kasutati 10‒15% ulatuses lahjendatud värvi. Värv oli vesialuseline, ka töövahendid said veega puhtaks. Teist korda värvitakse lahjendamata värviga. Põhimõtteliselt võib ka teise kihi jaoks kasutatavat värvi lahjendada, näiteks kui töötada tuleb eriti kuival ja kuumal perioodil.
Andmetes kirjas olev kulunorm 4 m²/l vastas üsna hästi tegelikule värvikulule.
Vähetuntud meetod
Katusekivide pinnakattetööd ehk ülevärvimine pärast pesu ei ole veel kuigi levinud katusehooldusmeetod. Juba seetõttu, et erinevatele katusekattematerjalidele, sealhulgas betoonkatusekividele mõeldud pinnakatteainete väljatöötamine võtab kaua aega. Katusevärv ei tohi alluda UV-kiirguse mõjule ja peab vastu pidama igasugustes ilmastikutingimustes ‒ nii sademetele, pakasele kui jää survele.
Kivikatuse pinnakattetööde tegemiseks on hea aeg siis, kui katus on umbes 10-15 aastat vana. Selleks ajaks on kivi pind muutunud karedaks, kuid sammaldumine ja murenemine on nii vähene, et katuse saab veel suhteliselt kerge vaevaga puhtaks pesta ja üle värvida.