Nuhtlus lillelaual – kedriklestad

Eneli Käger
Kedriklesta kohalolust annavad algul märku lehtede pealmisel küljel olevad imepisikesed kollased täpikesed. | Shutterstock

Talvel ruumides olev soe ja kuiv õhk meeldib väga kedriklestadele, kelle tegevuse tagajärjena lehed kuivavad ning varisevad. Kuidas sellest kahjurist vabaneda?

Punane kedriklest (Tetranychus cinnabarinus) on silmale peaaegu märkamatu, kõigest 0,5–1 mm suurune valkjasroheline putukas. Kedriklest kuulub ämblikulaadsete klassi, luubiga vaadates meenutabki ta ämblikku. Punast värvi on vaid talvituvad isendid.

Kedriklesta kohalolust annavad algul märku lehtede pealmisel küljel olevad imepisikesed kollased täpikesed ehk imemisjäljed. Kahjustuse süvenedes tekivad lehtedele kollakad laigud, lehed kuivavad ja varisevad enneaegselt. Lehtede ja õite kinnitumiskohal ning lehtede alumisel küljel on näha imeõrna võrgendit koos kahjuritega.

Kuid oled kodus avastanud kedriklestad, pead arvestama pika ja aega nõudva võitlusega. Nimelt kanduvad nad õhuga kergesti edasi ning võivad kannatlikult oodata aknalaual, kardinatel ja mujal sobivas kohas uut taime, kellel elada.

 

Tõhus tõrjevahend – vesi
 

Kuna kedriklestale meeldib kuiv õhk, siis leia esmalt võimalus, kuidas toa õhku niisutada. Kui avastasid kedriklestad ja kahjustus on alles algetapis, pritsi taim rohelise seebi lahusega korralikult üle, lase 1–2 tundi mõjuda ja loputa siis üle. Väiksema taime saab viia duši alla, mullapind kata enne kilega, et vesi mulda potist välja ei uhuks ja et muld ei muutuks liiga märjaks. Suurem taim piserda korralikult puhta veega üle.

Piserdamisel jälgi, et vesi oleks ruumi temperatuurist 2–3° kõrgem, sest väikesed veetilgad jahtuvad enne taimele jõudmist umbes sama palju. Reguleeri piserdi selliselt, et taimeni jõuaks vaid kerge udu. Vesi ei tohi hakata lehtedel ja vartel voolama, sest lehekaenlasse seisma jäänud vesi kipub tekitama mädanikke. Liiga märjaks saanud taime kuivata ettevaatlikult pehme majapidamispaberiga.

Suurte lehtede puhastamiseks võid kasutada ka rohelise seebi lahuses niisutatud lappi. Lase lahusel mõjuda. Nüüd võta teine lapp, tee puhtas vees niiskeks ja pühi lehed üle, kuna rohelise seebi lahus jätab lehed halliks.

Pritsimine ja niiske lapiga puhastamine tõstab ühtlasi ka õhuniiskust, mis kedriklestale sugugi ei meeldi. Lappi kasutades pea kindlasti meeles, et sel kombel on väga lihtne levitada kahjureid lehelt lehele ja taimelt taimele. Sellepärast ära unusta vahepeal lappi loputada. Järgmise taime jaoks võta parem uus lapp. Puhastuslappe tuleks võimalikult tihti pesta.

Isegi kui taimedel pole märke kahjuritest, tasub nende ilmumise ennetamiseks kasutada lehtede puhastamisel rohelise seebi lahust. Kui kedriklesta kahjustus on juba tõsisem, siis tuleb appi võtta kemikaalid. Millised akaritsiidid ehk lestatõrjevahendid on hobiaednikule parasjagu lubatud ja ka müügil, selgub aianduskeskuses. Teine võimalus on kedriklestast kahjustatud taim ära visata.

Sarnased artiklid