Õige ehitussegu õigesse paika. Pind määrab paigaldussegu
Ari Lahti ja Kirsi Laamanen
Paigaldussegu valitakse alati selle põhjal, milliseid materjale ja millisele pinnale on vaja paigaldada. | Merja Ratia

Ei ole sugugi ükskõik, millise seguga erinevaid plaate aluspinnale kinnitada. Ükskõik kui hea tavaline remondisegu ka poleks, ei sobi see siiski igale poole. Järgnevalt jagame teadmisi, kuidas võiks toimida.

Plaadisegudest tuntuim on kindlasti tavaline remondisegu, mida on hakatud pidama kõikjale sobivaks nii sise- kui ka välistöödel ning ka pindade tasandamisel ja õnaruste täitmiselgi. Aga spetsialistid teavad, et ega seda remondisegu ikkagi igale poole kasutada ei sobi ja et eri kohtades ning erinevate materjalide puhul peaks kasutama ikkagi spetsiaalseid segusid nii kinnitamiseks, paikamiseks kui ka silumiseks.

Ainuüksi paigaldussegusid on suur hulk, mille hulgast leidub tooteid n-ö liimimaks nii plaate kui ka looduskivist materjale alusele. Paigaldussegu valitakse alati selle põhjal, milliseid materjale ja millisele pinnale on vaja paigaldada.

Olgugi, et üldiselt on tavalisel remondisegul, sõltumata selle valmistajast, head töötlemis- ja tehnilised omadused, ei ole suurte põrandaplaatide paigaldamisel selle kasutamine hea mõte, rääkimata, et seda kasutataks sauna tulemüürile paigaldatavate looduskivist materjalide puhul.

Heade täite- ja pinnalekandmise omadustega segu sobib parimini suurtele põrandaplaatidele kuivades siseruumides, aga näiteks tulemüüri plaatimiseks peab segu olema elastne, et temperatuuri kõikumistest hoolimata plaadid siiski aluspinnale kinni jääksid. Ehitusmaterjalide tööstuses on välja töötatud erinevate omadustega ehitussegusid, et igasuguste erinevate tingimuste tarbeks leiduks just vastavasse kohta sobilikem ehitussegu.

 

Firmausku töötegijad

 

Kaubamärgiusku ehitusalal tegutsejad tunnevad oma lemmikkaubamärgi tooteid sedavõrd, et teavad täpselt, millised tooted millises olukorras on sobilikemad kasutada. Kui ehitusmeistril ei ole võimalik endale tuntud ja soositud tootesarja vastavat toodet poest leida, võib see sügavat pettumust valmistada.

Eri tootjate enda toodete suhtes korrutatud soovitust kasutada sama tootesarja tooteid kõigis tööetappides tasub meeles pidada, valides ehitusobjektile materjale ja on üksiti ka garantii kaebuste esitamiseks, kui peaks ilmnema mingeid vigasid. Seega – ka suurematel ehitusobjektidel ei tasu kasutada erinevate tootjate tooteid.

 

Aluspinnad korda

 

Kui ka paigaldussegu on tehniliselt tippklassist, on aluspinna niiskus- ja temperatuuritingimustel suur mõju lõpptulemusele. Temperatuur, tuuletõmbus, segu valmistamine, segu seista laskmise aeg, aluspinna veeimavus jne – need kõik võivad ära nullida parimagi toote omadused. Asjatundjad teavad, et näiteks pakase käes olnud just äsja sissetoodud segu ja jääkülmasid plaate ei tohi kohe kasutama hakata.
Kui töötingimused ja töövõtted on korras, on paigaldussegude nakkuvus alusele väga tugev. Plaatide nakkuvust alusele saab mõõta nii ehitusobjektil kui ka tootearenduslaboriski tõmbetugevuse nakkekatsega.

0,5 MPa (megapaskal) on määratletud paigaldussegu miinimumtõmbetugevuseks kivistununa. Tavalise remondisegu tõmbetugevused on niigi üle 1 MPa. Sentimeetriteks ja kilodeks teisendatuna tähendab eelmainitu seda, et 10 × 10 cm suurusele plaadile kohaldataks 1000 kg tõmbejõudu, enne kui plaat pinnalt lahti tuleb.

 

Nõrgim lüli

 

Kui aluspind ei ole tugev, siis sellele ei tohi plaate kinnitada tugevate segudega. Põhireegel on, et kinnitussegu kihi tugevus peab aluspinnast kuni kinnitatud plaadini nõrgenema ehk siis teisisõnu: kui nõrgale aluspinnale plaatida tugeva seguga, tulevad plaadid aluspinnalt lahti. Seetõttu näiteks tellistest tulemüüri plaatimisel peab teada saama, millega on tulemüür krohvitud. Kõik lahtine ja nõrgalt kinniolev krohv eemaldatakse ja väga tihti vanade majade puhul kogu vana krohv eemaldatakse plaatimisele tulevalt pinnalt; tehakse uus pinna tasandamine ja vajaduse korral võrguga katmine ning alles seejärel plaaditakse.

Samal põhjusel on vajalik ka enne põranda tasandamist või plaatimist lihvida betoonaluselt maha vana tsemendisegu kiht. Tolm on üks suur mõjutaja kinnitussegude nakkuvuse suhtes, mistõttu tasub alati kasutada enne plaatimistööd aluspindade tolmuimejaga puhastamist. Tsementliimi leidub ka betoonist seinaelementides.

On ka selliseid juhtumeid, kui erinevate kihtide tõmbetugevus võib olla nõrgem, kui on kinnitussegul, aga ometi plaadid jäävad aluspinnale hästi püsima. Sellisteks aluskihtideks on niiskustõkkekihid. Olgugi, et nende tõmbetugevused jäävad tugevalt alla paigaldussegude tõmbetugevusele, siis suhtutakse neisse siiski erinevalt nende elastsuse tõttu. Mitu millimeetrit venivad niiskustõkkekihid tulevad aluselt lahti tõmbamisel nagu teibid ja seega on elastsus see märksõna, mispuhul aluspind võib olla nõrgem kui paigaldussegu.

Paigaldussegudele sobivad aluspinnad on nende tooteseletustes ära märgitud. Plaatimisaluseks sobivad kõik mineraalsed materjalid ning mittepaisuvad ja mittekahanevad plaatmaterjalid.

Betoonist aluspindade, mida hakatakse plaatima, kahanemisi osatakse arvestada varasemast paremini. Elastsete liikumisvuukide kasutamine suurte ühtsete plaatpindade puhul on samuti juhistega määratletud.

Nii lihtsatena, kui plaatimistööd ka tunduvad ja seda ka paistavad, peab paigaldussegude omadustele  ja nende kasutamisele lisaks teadma ka kõike muud, mis vastava tööga seotud, olgu siis vaja plaatida kas sise- või välistingimustes, kas kuivades või niisketes ruumides.

 

Sega ja lase seista

 

Segupulber segatakse alati puhta veega ja lastakse seejärel seista, misjärel segatakse uuesti ja segu on valmis kasutamiseks. Paigaldussegude seista laskmise ajad on igal juhtumil erinevad. Pakenditel on vastav teave kirjas. Esimese segamise järgse seismisaja pikkusest kinnipidamine on oluline, et kõik segupulbris olevad ained jõuaksid ilusti lahustuda segusse. Kui juhiseid järgida, saab segu selline nagu vaja. Segu seismise aeg mõjutab oluliselt ka sellega töötamist.

Õige hambavahega segukammid, millega paigaldussegud pinnale kantakse, on samuti olulised plaatide alusel püsimise tagajatena. Seinaplaatide puhul peab olema alussegu nakkuvus umbes 80% ja põrandaplaatide puhul peab see olema 100%.

Paigaldussegudel on aeg, mille jooksul peab suutma plaadid aluspinnale kinnitada, 20–30 minutit. Paigaldusaega mõjutavad tunduvalt aluspinna veeimavus, tuuletõmbus ja õhutemperatuur.

Kui laialikammitud segule nn nahk peale tekib, tuleb see eemaldada ja värsket segu asemele panna. N-ö naha peale tõmmanud segukihile paigaldatud plaatide nake jääb nõrgaks ja plaatide alla võib tekkida ka õhutühemik ning sellised plaadid tulevad mingi aja pärast aluselt lahti.

On ette tulnud selliseidki remondiobjekte, kus plaadid on aluselt imekergelt lahti tulnud, mispuhul on saanud vaid tõdeda, et need ongi aastast aastasse kinni olnud peaasjalikult vaid vuugisegu abil. Imesid juhtub – ja tekib mõte, et eelmainitud näite puhul on duši all käijate õla peal istunud kaitseingel, et seinaplaadid pole duši all olijale kaela sadanud.

Kvaliteetseid ehitussegusid leiad firmadelt Kiilto, Casco, Fescon, Ardex, Mira, Weber. Katsetamise kaudu saab iseenda jaoks selgusele, millise tootja tooteid hakata eelistama.

 

Elastne segu 1

EHITUSPLOKKIDEST laotud sauna tulemüür oli tasandatud kiududega tugevdatud tsementseguga. Kavas oli katta tulemüür looduskivist plaatidega. Kuna sauna plaaniti paigaldada puuküttega keris ja seetõttu oli vaja võtta arvesse tulemüüris toimuvaid temperatuurikõikumisi, valiti looduskiviplaatide jaoks hea kuumataluvusega S2-klassi elastne kiududega tugevdatud kergsegu. Sama segu võib kasutada ka värsket betoonpõrandat plaatides, mille puhul on teada, et betooni kahanemine toimub edaspidi niikuinii ning ka sellistes kohtades, kus eeldatakse, et kinnitussegu peab taluma suuri alusmaterjali liikumisi siseruumides.

 

Elastne segu 2

ALATI segu kandmine aluspinnale segukammiga ei ole piisav, vaid ka kinnitatava plaadi või looduskivi tagaküljele tehakse naket tagav segukiht. Kuna kõnealuse plaatimistöö puhul ei olnud aluspinnal niiskustõkkekihti, nakkedispersiooni vms, mis oleks takistanud aluspinna veeimavust, siis niisutati seguga tasandatud seina, et paigaldussegust ei imenduks vesi liiga kiiresti seinasse ja et segul oleks piisavalt aega kivistumiseks. Segu valmistusjuhised on pakendil ja neid tuleb hoolikalt lugeda, sest erinevate segude puhul ja erinevate tootjate puhul võivad ka juhised ja kasutatava vee hulk olla erinevad. Kõnealuse töö puhul kasutati Weberi flex fix-segu. Samade omadustega on ka Fescon Saneerauslaasti SS2, Kiilto HighFlex S2 DF ja Mira 3130 superfix.

 

Elastne segu 3

 

SAUNA tulemüür on olnud läbi aastate probleemne koht plaatide pinnal püsimise suhtes. Tänapäevaste elastsete segudega püsivad plaadid seinal küll ilusti kinni, aga kerise suitsulõõri ja korstna liitumiskohas tuleb alati jätta piisav liikumismaa metall-lõõri paisumist arvestades. Selle vahe tihendamiseks kasutatakse näiteks tuletõkkevillasid. Kerise suitsulõõri ühenduskoht korstnalõõriga viimistletakse ilusa kraega, mis aga selle foto tegemise ajal ei olnud veel paigaldatud.

 

Hele kergsegu 1

 

NIISKETE RUUMIDE niiskustõkke peale plaatimisel on hea kasutada heledat kergsegu, mis juba töötamise ajal heleda värvitooni tõttu annab töötegijale reipama meele ja mõjub eriti veel siis, kui pesuruumis pole aknaid. Ka klaasmosaiikplaatide toon ei tumene heledat plaatimissegu kasutades. Sellise üldseguga saab hõlpsalt toime plaatimisega siseruumides, aga ka väiksemate plaatimistöödega välistingimustes teatud tingimustel mineraalainest rõhtpindadel. Antud objektil kasutatud Weberi supra light fix’i sarnased tooted on näiteks Fesco remondisegu SSL LITE, Kiilto Superfix DF, Mira z-fix.

 

Hele kergsegu 2

 

MITTEVOOLAV segu võimaldab plaatida ilma vuuginöörita, aga on abiks ka plaatimisel vuuginööri kasutajale akna- ja ukseavadest üleminekul. Eraldi toestamisi pole vaja teha, mistõttu kulub plaatimistööle vähem aega. Sellele segule on sobivad alused betoon, kergbetoon, tellis, krohv, tsemendipõhised pahteldatud pinnad, mitmesugused seina plaatmaterjalid (kipsplaat, XPS, tsementkiudplaat) ja niiskustõkkematerjalid.

 

 

Hästi valguv segu

 

SUURTE põrandaplaatidega plaatimisel kuivades siseruumides tasub paigaldusseguks valida selline segu, millel on hea kandevõime ja mida on samal ajal ka hea põrandale laiali laotada. Kuna põrandaplaatide kinnitamiseks mõeldud plaadisegude nake peab olema 100%, on seda tüüpi segu valik hea tagatis edaspidiseks. Kuigi nimetatud segu voolab plaatide alla peaaegu ise, paigaldatakse plaat siiski seda segu pealt liigutades enne, kui ta segule kinni vajutatakse. Kõnealusel objektil paigaldati köögi ja eeskoja põrandaplaadid Weberi flow fix-seguga. Analoogsed on Fescon Saneerauslaasti ILL, Kiilto Floorfix DF, Mira floorfix.

 

Ilmastikukindel segu 1

 

VÄLISTE PLAATIMISTÖÖDE jaoks valitakse ilmastikukindel ja hea kandevõimega paigaldussegu. Kõnealuse objekti terrassi plaatimisel kasutatud paigaldusseguga võib plaatida ka ujumisbasseine. Samuti sobib selle seguga plaatida rõdude põrandaid, treppe, sokleid, terrasse jm. Väljas plaadisegudega töötamisel on oluline silmas pidada õhutemperatuuri! Plaatimistöö ajal ja kahe ööpäeva jooksul pärast plaatimist peab olema nii aluse, plaatimissegu kui ka plaatide temperatuur üle 10 kraadi. Kõnealusel objektil kasutati Weberi rock fix-segu. Analoogid on nt Kiilto Floorfix DF ja Mira floorfix.

 

Ilmastikukindel segu 2

 

SELLE seguga plaatimisel välistingimustes peab segu kandma nii alusele kui ka plaadi tagaküljele. Sama kehtib ka ujumisbasseinide plaatimise puhul. Paigaldussegu ei tohi siiski tõusta üle poole vuugi kõrguse, ja kui nii juhtub, tuleb üleliigne värskena ära pühkida. Plaaditud pinnale tohib astuda kõige varem alles 12 tunni möödumisel.

 

Nake


KUIVADE ruumide põrandate plaatimisel tuleb need enne katta nakkedispersiooniga. Nakkedispersiooniks valitakse plaatimissegu tootva firma toodetud nakkedispersioon. Selliselt on tagatud tootjavastutus, kui tarbijal peaks kaebusi tekkima. Nakkedispersioon reguleerib aluse imavust ning soodustab segu pinnale kandmist ja ka segus olev vesi ei imendu segust aluspinda liiga kiiresti, mis on seotud otseselt tööle kuluva ajaga ja segu kivistumisega.

 

Mitmeotstarbeliselt kasutatav segu

 

REMONDI PLAATIMISSEGUGA on harjutud plaate paigaldama nii sees kui ka väljas ning sellega on tehtud ka väiksemaid tasandus- ja paikamistöidki. Remondisegu sobibki suurepäraselt niisketes ruumides plaatimiseks ja oma hea nakketugevuse poolest ka olemasolevale plaaditud pinnale plaatimiseks, nagu ka plastpindadele, värvitud pindadele ja isegi plekiga kaetud pindadele ning nakkesillaks. Oluline on meeles pidada, et kuigi remondisegu nakkubki pinnale nagu takjas, pole vanasid vaipkatteid ja värvitud pindu uisapäisa plaatima hakata mõtet. Kõik plastid näiteks ei talu tsemendis sisalduvaid alkaale ja loomulikult aluspindade tugevust, niiskussisaldust jms tuleb kontrollida enne, kui tööga pihta hakata.

 

Kiirsegu 1

 

ELURUUMIDE plaatimisega on tavaliselt kiire, mispuhul valitakse kiiresti kuivavad ja kivistuvad nn rapid-tooted. Sama kehtib ka ühiskondlikes hoonetes tehtavate plaatimistööde puhul, kus plaatimistööd peavad saama tehtud juba ühe tööpäeva jooksul. Kiirsegude kasutamine võimaldab, et pinnale saab astuda ja vuugiseguga vuugid täita juba mõne tunni möödudes. Tavaliste plaatimissegudega võrreldes on kiirsegud hinnalt kallimad ja vana ütlus, et aeg maksab, peab paika ka kiirsegude suhtes, kuid tavaliselt väiksemate parandustööde puhul ei ole kiirsegule kulutatud summa üldkulutustega võrreldes märkimisväärne.

 

Kiirsegu 2

 

SELLE remonditava objekti eeskoja ja köögi põrand plaaditi kiirseguga, millel on hea kandevõime ja mis kergelt laiali valgub. Weberi flow rapid fix-plaatimissegu on mõeldud just suuremõõduliste põrandaplaatide kinnitamiseks kuivades ruumides, olgu siis eramutes või ühiskondlikes hoonetes. Analoogid on nt Kiilto Lattialaasti DF ja Mira 3250 superplanfix.

 

Sarnased artiklid