Perearst Elle-Mall Keevallik naudib elu virvarri
Siiri Lelumees
Elle-Mall Keevallik teadis juba kaheksa-aastasena, et temast saab arst. | Olga Makina

Terve olemiseks ei ole üldse palju vaja, teab perearst Elle-Mall Keevallik (31). "Oluline on värskes õhus liikumine, korralik magamine, regulaarne sportimine ja tervislik toitumine. Lisaks võiks olla ka mingi hobi. Kui sul on need asjad korras, siis on vaimne tervis hoitud. Ja kui vaimne tervis on hoitud, ei tule ka teised haigused nii kergesti külge."

 

Elle-Mall Keevallik teadis juba kaheksa-aastasena, et temast saab arst, kuigi peres ei tegelenud tal meditsiiniga keegi. "Olin väiksena haiglas ja sealt tekkis mul mõte saada arstiks. Kodus said mängukarud tilkravi ja hallitama nad läksid," naerab dr Keevallik. "Karud vaesekesed pidid pärast minu ebaõnnestunud ravi prügikasti minema."

Algul oli tal plaanis kirurgiat õppida, kuid elu tegi oma korrektiivid ja nii andis noor meedik paberid sisse peremeditsiini residentuuri. "Tagantjärele olen enam kui õnnelik: see oli ainuõige valik ja on kõige ägedam eriala! Mehed, naised, beebid, vanurid, terved, haiged – need on inimesed, keda kohtad pika aja jooksul. Näed ka seda, mida sinu sekkumine nendega teeb. Hästi põnev eriala," rõõmustab peretohter.

 

Väiksest asjast suur tulemus
 

Kõige meeldivam osa perearsti töös on näha siirast tänulikkust. "Siis, kui oled suutnud oma patsiendi heaks midagi ära teha," tunnistab ta. "Kui eriarstid näevad patsienti üks kord, võib-olla ka teine kord, siis meie näeme inimest kogu elu jooksul. On hästi tore ütlus, et kui eriarsti patsiendil on haigus sama, aga patsiendid erinevad, siis meil on patsient sama, aga haigused erinevad. See tähendab ka seda, et arst näeb oma ravi tulemust. Sa näed, et mõnel sinu väikesel sekkumisel on olnud suur mõju. See on hästi positiivne, minu meelest töö kõige parem osa."

Peretohter toob näiteks kahe venna loo. "Nad on kaksikud noormehed, esimese tüübi diabeetikud, kellel oli palju tüsistusi ning lisaks nad mõlemad ka suitsetasid. Vestlesime ühel täiesti tavalisel visiidil teemal, et suitsetamine diabeediga kuigi hästi kokku ei lähe, ja pakkusin suitsetamisest loobumisel abi. Üks neist, kes on ka väikelapse isa, helistas nädala pärast tagasi ja ütles, et ta mõtles selle peale ja sooviks seda abi saada. Noormees tegi ravikuuri läbi, lõpetas suitsetamise ning ütles hiljem, et nii tema abikaasa kui ka vend otsustasid samuti suitsetamisest loobuda tänu sellele, et tema näitas positiivset eeskuju.

Hästi äge tunne tekib, kui näed, et sinu väikene suunamine annab nii suure tulemuse, et kolme, ei, tegelikult nelja inimese tervis sellest paraneb."

Dr Keevallik nendib, et tema on üks nendest, kes tunneb rõõmu väikestest asjadest. "Mul on alati hea meel, kui mõnel raske diagnoosiga väikelapsel läheb hästi, näiteks hakkab kaal juurde tulema või saab naha korda. Siis olen õnnelik koos tema vanematega: lõpuks ometi see vaev lõppes."

 

Muret tekitab vaimne tervis
 

Kõige toreda kõrval kohtab perearst oma töös loomulikult ka raskusi. "Kõige raskem on peremeditsiinis see, et sa ei tea täpselt, mis inimesel viga on. Inimesed pöörduvad arsti poole haiguse algstaadiumis, kus kõiki klassikalisi sümptomeid ei ole veel välja kujunenud. Nemad teavad, et nad on haiged, ja sina tead, et neil on mingi haigus, kuid leida üles täpselt see, mis neil viga, on raske. Teine asi, millega me alati vaeva näeme, on raske haigusega inimese vaimse tervise toetamine, et aidata tal sellest üle saada. Hästi kurb on vaadata vanainimest, kes ütleb, et tal on nii suured valud, et ta mõtleb kümnenda korruse aknast väljahüppamise peale. See on väga raske – tahaksin ju teda kogu hingest aidata.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid