Selgub, et kliendil polegi nii lihtne ülevaadet saada ja pakettide hindu võrrelda. "Avalikult on oma hindu alati näidanud näiteks 220 Energia, Imatra, VKG. Pigem näen seda, et hinnad on peidetud, sest ei soovita olla otseses võrdluses teistega ja üritatakse muude hüvedega klient endale võita. Alexela puhul on selleks näiteks Kodukaart, Elektrum panustab kindlustustele jne. Hindu näeb ainult keskkonda sisse logides ja seejärel selgub, et hinnad on tegelikult kallid, kuid kuna võrdlust ei ole ees, ei oska klient seda kohe ka hinnata. 220 Energia alati reklaamib end kui kõige soodsamat ja seda ta on ka olnud ning sellepärast on ta ka avatud olnud oma hindades," räägib Pirmin Tamm firmast Energiaturg OÜ.
Mis puudutab kuutasudega pakette, siis rusikareegliks on, et mida vähem tarbid, seda kindlamalt sobib sulle kuutasuta pakett. Kuutasuga pakett on mõeldud tõepoolest väga suurtele tarbijatele. Kuutasuga pakettidele tasuks mõtlema hakata stabiilse või keskmise aastase tarbimisega 7000 kWh.
Elektrum Eesti müügidirektori Leo Kuuse sõnul tuleks elektrimüüja valikul lähtuda kliendi enda tarbimisharjumustest ja arvestada, et kõige odavam hind ei pruugi olla kõige kasulikum lahendus. "Kõige odavam elekter on alati ikkagi kokkuhoitud elekter ning ajas see tarkus ei muutu! Lisaks tasub meeles hoida, et elektrienergia osa moodustab ainult kolmandiku või poole Sinu elektriarvest ning suurema osa moodustavad võrgutasud, elektriaktsiis ja lisaks veel käibemaks. Kui aga valida elektripaketti, oleks esimene valikukoht börsi- ja fikseeritud hinnaga paketid. Ajalooliselt on olnud börsihinnaga elektripakett soodsam just pika aja peale hajutatult, kuid börsihinna kõikumisest tulenevaid riske tuleks ikkagi meeles pidada. Börsipaketi puhul ei saa keegi anda elektrihinna kohta kindlat garantiid, et soodsam hind ja võit jääb püsima, sest börsihindu ette ennustada ei ole võimalik," räägib Leo Kuuse.
Veelgi enam muutub Leo Kuuse sõnul klientide jaoks tähtsamaks lisaväärtustega elektripaketid ja nende sisu. Kui elektrituru avanedes oli peamine valik, millise hinnatüübiga pakett valida, siis tänaseks on lisandunud terve hulk lisaväärtusega elektripakette – elektriliste seadmete kindlustusega, 100% taastuvast energiast toodetud elektripaketid jpm. Mis tähendab, et üha enam võrreldakse õunu apelsinidega ja kelle jaoks on endiselt tähtis ainult kilovatt-tunnihind, siis siinkohal tasuks need kõrvale panna ning lähtuda oma eelistustest, mis on just sinule kui tarbijale tähtis.
Leo Kuuse lisab, et kindlasti on nii elektriturule kui ka tarbijale tähtis siiski lõpphind, millega elekter koju tuleb. Tihtilugu võrreldakse börsihinna keskmist näiteks fikseeritud hinnaga, mida kliendile pakutakse. See ei anna tegelikult kliendile väga täpset hinnangut – kliendi tarbimisharjumustest tulenevalt võib näiteks klient A tarbida elektrit ainult kõrghetkedel, kus börsi tunnihind on kõige kõrgem, ja teine vastupidi tarbib enamasti, kui hinnad madalal.
"Julgeksin siiski anda ka soovituse, et eratarbija puhul on kogu avatud turu vältel börsihinnaga paketid alati soodsamad olnud fikseeritud pakettidest. Põhjus on väga lihtne: eraisiku lepingut saab 30päevase etteteavitamisega lõpetada, mille tõttu ei saa elektrimüüjad soodsaid fikseeritud pakette pakkuda, lisaks on eratarbijad väga väikese tarbimisega.
Eraisikuna olen ka ise börsilepinguga klient ning fikseeritud hinnaga oleksin kindlasti suuresti rohkem maksnud ja seda tegelikult, nagu ma ütlesin, kogu avatud turu jooksul ehk alates 2013. Väga kindel valik oleks seega 220 Energia pakett „220 börsihinnaga“, kus marginaaliks 0,189 s/kWh," jagab Pirmin Tamm oma kogemusele toetudes nõu.
Õnneks on kliendil võimalus proovida kasvõi kõiki variante ning leida endale see õige. Leo Kuuse sõnul on erakliendi jaoks elektrimüüja vahetamine tehtud väga lihtsaks – vaheta paketti kasvõi iga kuu ja mis peamine – tasuta!
6 lähtepunkti elektripakti valimiseks
Võrdle alati samu hindasid.
Esimene asi, mida tavaliselt tarbija alati elektrihindade võrdlemisel teeb – ta võtab ette elektriarve ning võrdleb sealseid hindu uue pakutavaga. Pane tähele, et kui sa võrdled seal fikseeritud hindasid, siis ära unusta käibemaksu, mis üldjuhul lisanduvad tariifidele otsa arve lõpus, kus tuuakse välja eraldi arvele lisanduv käibemaks. Mis tähendab, et sellisel juhul tuleks korrutada tariifid, mis on arvel välja toodud –koefitsiendiga 1,2.
Pakkumised võta ise, mitte ära tee sõprade järgi.
Avatud elektriturul on erineva tarbimisega klientidel erisugused hinnad. Müüjate hinnapakkumist mõjutab näiteks see, kas klient kasutab elektrit peamiselt päeval või öösel ning kui suur on tema kogutarbimine.
Just seetõttu ei saa teha üldistusi, et üks müüja on kallim või odavam iga kliendi jaoks. Samal põhjusel ei maksa elektrimüüjat valida üksnes sõprade kogemuste, leheartiklite ega hinnaportaalide põhjal. Et osta avatud turul elektrit targalt, tuleb hinnapakkumised igalt müüjalt siiski ise võtta ning selle info põhjal oma otsus kujundada.
Elektrikulu arvuta aastase tarbimiskoguse põhjal
Kahtlemata on iga kliendi jaoks oluline jõuda selgusele, palju hakkaks ta ühe või teise pakkumise puhul uuest aastast elektrienergia eest maksma. Elektrikulu arvutamiseks ei piisa aga ainult möödunud kuu või näiteks jaanuari-veebruari elektriarvest.
Eestis on neli aastaaega, pime ja külm ning ka valge ja soe periood. Meie asukoha tõttu võib klientide elektritarbimine kuude kaupa erineda mitmeid, isegi kümneid kordi, mis tähendab, et ühe kuu põhjal tehtud üldistus võib anda väga moonutatud tulemuse. Seepärast soovitame elektrikulu arvutamisel lähtuda alati oma aastasest elektritarbimisest ja selle põhjal arvestatud keskmisest kuutarbimisest.
Võrreldavad on ainult ühepikkused lepinguperioodid
Lepingupikkused mängivad avatud turul müüjate hinnapakkumistes olulist rolli. Kui Põhjamaades on paarikümne avatud turu aasta jooksul turustandardiks kujunenud 12- või 24kuulised lepingud, siis Eestis võivad kliendid sõlmida ka näiteks 9kuulisi lepinguid. Selliste lepingute puhul peaks klient teadma, et lepingust on välja jäetud aastalõpu kolm pimedat ja külma kuud, kus ka elektrienergia hind tavalisest kallim. Kliendi jaoks tähendab see, et kui ta soovib sama lepingut vastu talve pikendada, kujuneb hind tõenäoliselt märksa kallimaks, sest uus leping katab sügistalvist perioodi.
Sama tuleks arvesse võtta ka 18kuuliste või teiste aastatsüklist kõrvale kalduvate perioodide puhul. Just sel põhjusel ei ole mõistlik võrrelda näiteks 9 ja 12 kuu lepingute maksumusi või 18 ja 24 kuu hindu. Võrrelda tuleks võrreldavat ehk 9 kuud 9 kuuga ning 12 kuud 12 kuuga.
Taanda kõik lisatasud kilovatt-tunni hinda
Ootuspäraselt jahitakse esmakordsel elektrilepingu sõlmimisel odavaimat kilovatt-tunni hinda. Ent hinnavõrdlemise tuhinas võivad märkamata jääda teised pakkumise tingimused. Näiteks on Põhjamaades levinud lepingu sõlmimise tasud, veelgi populaarsem on aga kuutasu, mida ka Eestis elektrilepingute puhul kasutatakse. Ükskõik, kas tegu on lepingu- või kuutasudega, tuleb nendega hinnavõrdlustes alati arvestada, sest lisatasud mõjutavad igakuist elektrikulu niisamuti nagu kilovatt-tunni (kWh) hind.
Kõrvutades näiteks kuutasuga ja kuutasuta 12 kuu hinnapakkumisi, tuleks võrreldavuse saavutamiseks taandada kuutasu kWh hinda.
Oletame, et elektrimüüja teeb kliendile pakkumise, kus elektrienergia kWh hind on 5 senti ja arvele lisandub kuutasu 2 eurot. Kui kliendi elektritarbimine on kuus keskmiselt 200 kWh, siis mis maksab kilovatt-tund elektrit talle tegelikult?
Selleks tuleb püsitasu 2 eurot ehk 200 senti jagada kuutarbimise ehk 200 kilovatt-tunniga ja saadud summa müüja kWh hinnale liita. Meie näites tähendab see, et püsitasu kaudu küsib elektrimüüja tegelikult iga kWh eest ühe sendi lisaks. Seega ei ole elektri tegelik hind mitte 5, vaid 6 senti kWh kohta.
Mõistagi ei tohiks püsitasu mõju arvutamiseks kasutada juhuslikult kättejuhtuval elektriarvel toodud elektritarbimise koguseid. Õige tulemuseni jõuate, kui leiate oma keskmise kuutarbimise möödunud aasta kogutarbimise põhjal.
Võrrelda tasub vaid ühesuguseid tooteid
Avatud elektriturul saab võrrelda fikseeritud hinnaga tooteid fikseeritud hinnaga toodetega või 100% börsihinnaga tooteid 100% börsihinnaga toodetega. Küll aga pole mõistlik kõrvutada näiteks fikseeritud hinnaga pakettide ja börsihinnal põhinevate pakettide prognoositavaid maksumusi.
Ei soovita klientidel võtta tõsiselt võrdlusi, kus näiteks Muutuva või Kombineeritud paketi maksumuse näitlikustamiseks kasutatakse tänavusi või möödunud aasta keskmisi börsihindu. Esiteks ei ole börsiaastad vennad ning teiseks saavad keskmise börsihinnaga elektrit osta vaid kliendid, kes tarbivad igas ajaühikus täpselt ühepalju elektrienergiat.
Seega on hoopis olulisem enne hinnavõrdlustesse sukeldumist jõuda põhimõttelisele otsusele – kas eelistan ühte ja sama kWh hinda igal kuul või sobib mulle ka muutlik hind?
