Põletuspelglike päikesekaitse

Kadri Pähn
Shutterstock

Heitlikud talvised ilmaolud ja kevadine kirgas päike räsivad eelkõige võõrsil kasvatatud taimi. Neid on vaja esimestel istutusaastatel varjutada-kaitsta, et nad meie aedades kiratsemata ellu jääksid.

Varakevadine päikesepõletus, mille tekitab päikese ning lume koostöö, ohustab põhiliselt okaspuuliike ja -sorte. Päike soojendab okaspuu päikesepoolsed küljed talveunest. Juured asuvad aga külmunud maapinnas ega saa taimi vee ning toitainetega varustada. Päikesepoolsed taimeokkad lähevad pruuniks, halvimal juhul kuivavad.

Kahjustuste ennetamiseks ja vältimiseks oleks juba istikuid ostes vaja kõigepealt teada saada nende päritolumaa, mis on märgitud taimepassi või etiketile. Kui istikud on pärit näiteks Hollandist, siis on vaja neid istutusaasta talvel kindlasti katta. Eestis kasvatatud taimed seda üldjuhul ei vaja, kuna on siinsetes tingimustes harjunud kasvama.

Veel on vaja jälgida taimede kasvukoha tingimusi. Mitmed okaspuud vajavad pool- kuni täisvarjulist kasvukohta. Paljudel okaspuuliikidel ja -sortidel on omadus endale ise kevadise päikesepõletuse kaitseks ilus pruun kaitsevärvus peale luua. Need on mikrobioota (Microbiota decussata), roomav kadakas (Juniperus horizontalis) ’Andorra Compact’, ’Golden Carpet’, ’Lime Glow’, Pfitzeri kadakas (Juniperus x media) ’Mint Julep’, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ’Degroot’s Spire’ jt.

 

Kes vajavad varjutust?
 

Esimestel istutusaastatel vajavad igatalvist varjutamist mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisifera) ’Baby Blue’, ’Sungold’, ’Filifera Aurea’, nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis) ’Pendula’, tömbilehine ebaküpress (Chamaecyparis obtusa) ’Nana Aurea’, ’Nana Gracilis’, kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis lawsoniana), hiibapuu (Dhujopsis dolabrata) ’Nana’, ’Variegata’, värd-jugapuu (Taxus x media) ’Hicksii’, ’Hilli’, palsamnulg (Abies balsamea) ’Nana’, kanada kuusk (Picea glauca) ’Conica’, ’Conica Blue’, ’Conica Compacta’, ’Conica Maigold’, ’Alberta Globe’, ’Blue Wonder’, ’Daisy’s White’, ’Dendrofarma Gold’, ’Echiniformis’, ’Laurin’, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ’Golden Duffet’, ’Amber Glow’, ’Fire Chief’, ’Rheingold’ jt.

Lehtpõõsastest tuleb igal aastal varjutada harilikku pukspuud (Puxus sempervirens), kes on ka Lõuna-Eestis külmakartlik. Samuti fortune’i kikkapuu (Euonymus fortunei) sorte ’Emerald Gaiety’, ’Emerald’n Gold’, ’Sunspot’, ’Golden Tip’ jt.

Kui oled unustanud seda teha, siis lehed pruunistuvad, aga taimed taastuvad kevadel õnneks üsna hästi. Sama võib juhtuda dammeri tuhkpuuga (Cotoneaster x dammeri) ’Major’ ja laiuva tuhkpuuga (Cotoneaster horizontalis).

Samuti peab varjutama rododendronite (Rhododendron) igihaljaid sorte, kui neil on päikeseline kasvukoht. Heitlehised rododendronid varjutust ei vaja.

 

Kuidas ja millega kaitsta?
 

Kevadise päikese kaitseks sobivad erineva varjutusvõimega varjutuskangad. Tihedama silmaga kangast võib kasutada ühekordselt, hõredamat panna katteks mitmekordselt. Hea varjutuskangas laseb tuult läbi, ei märgu ning on piisavalt tugev, taludes erinevaid ilmastikuolusid. Samuti on see ultraviolettkiirguse kindel ja enamasti tumerohelist värvi, mis ei riiva silma.

Taimi nii varjutades kui külma eest kaitstes tuleb vältida märguvaid materjale, mis võivad hea asemel teha pigem kurja. Taimed jäävad umbsesse keskkonda, vettinud kate on raske ja murrab oksi, külma korral see jäätub ning vigastab taime. Ka ei ei ole hea kasutada materjale, mille all keskkond liiga palju soojeneb või muutub umbseks, meelitades ligi närilisi, kellel on seal hea pesitseda.

Varjutades on vaja jälgida, et kangas ei puutuks otse kokku okaspuuvõraga. Õhuvahe peaks olema vähemlt 10 cm. Hea on varjutamist vajavate taimede tokid maha torgata juba sügisel, kui maa on veel pehme. Igale taimele oleks vaja neid vähemalt 4. Suurepäraselt sobivad selleks bambustokid, millega tavaliselt toestatakse kõrgemaid potitaimi.

Parimad talvitumistingimused loob loomulikult korralik talv koos paksu pehme lumikatte ja stabiilsete ning mõõdukate külmakraadidega. Sageli on taimede hukkumise põhjuseks õhutemperatuuride pidev kõikumine, mil pakane ja sula vahelduvad.

 

Praktiline kogemus
 

Põhiliselt oleme istutusjärgsel talvel kasutanud varjutuskangast, ent vahel pakase korral ka külmakatet, kui lund on olnud vähe. Katte on saanud külmaõrnad roosisordid ’Gloria Dei’, ’Brandy’, ’Polka’, ’Flora Danica’, ’Las Vegas’ ja tömbiokkaline ebaküpress ’Nana Gracilis’. Eriti hea on varjutuskangast laotada juba varem mahatorgatud kuuseokste peale. Kanganurkadele oleme pannud mõned kivid, et see tuulega ära ei lendaks.
Kuna kangas niiskub, siis sula saabudes me eemaldame selle, muidu läheb liiga raskeks ja hakkab taimi hautama. Kangas soodustab seenhaiguste teket ning sinna alla võivad tikkuda närilised.

Viimastel aastatel ei ole me ühtki taime külma ega päikese eest katnud, sest nad on siin kohanenud. Pealegi ei taha me neid väga poputada.

Kiviktaimla taimi pole me kunagi katnud. Püsikute pealseid on õigem ära lõigata varakevadel. Nii on talveks olemas loomulik tekk, mis neid soojendab ja kaitseb, ka näriliste eest.

Kui on soov sügisel aed korda seada, võiks püsivate külmade saabudes peenrad katta kuiva 5‒10 cm freesturba kihiga. Aga see ei sobi näiteks iiriste risoomide, igihaljaste püsikute ja padjandite katteks, sest ajab need mädanema.

Rooside katmisel külma eest oleme kasutanud kuiva jämedama struktuuriga freesturvast ning mõnikord kuuseoksi, kui neid on olnud saada. Kuigi sulailmadega märgub pisut ka turvas, on see meie kogemusil parim. Kevadel saab selle suurepärase multši peenrale laiali tõmmata.

Kuuseoksad tuleb sulailmaga otsapidi maha torgata, et need pisut püsti oleksid. Nii suudavad oksad kenasti lund koguda ning kinni hoida.

Turvast kulub roosipõõsa kohta 1‒2 ämbrit. Kui pookekoht on piisavalt sügaval mullas (7‒10 cm), siis viimaste aastate soojade talvede ajal pole katet olnud tarviski. Küll vajavad iga-aastast katmist kõik kollaste, oranžikate ja kreemjate õievärvidega sordid.

 

Kasulik teada!
 

Enamik okaspuude liike (kanada kuusk ’Conica’, jugapuu ’Hicksii’, ’Hilli’) suudavad päikesepõletusest ajapikku taastuda ja laasunud küljele uued okkad ajada. Selleks kulub aga aasta või isegi mitu. Kiiremini aitab kahjustatud taimedel taastuda aiaäridest saadav okaspuude mõrusool, mille täpsema kasutusjuhendi leiab pakendilt.

 

Mis on mis?
 

Külmakate on paksem kangas (200 g/m²). Hea kasutada pakase ja vähese lumikatte korral. Kangas märgub, sulailmade korral tuleb see eemaldada ja kuivatada.

Jutest külmakate kaitseb taimi külmakahjustuste ja kevadel päikesepõletuste eest. Kangas märgub ning vajab kuivatamist.

Talveloor, talvemüts ja talvekasukas on kõik õhemast kangast (50 g/m²). Kaitsevad taimi nii külma kui päikese eest. Märguvad ning vajavad kuivatamist. Üsna ühesugused, erilist vahet pole.

Sarnased artiklid