Remont hallitust ei tapa. Milliseid ehitusmaterjale hallitusseened armastavad?

kodus.ee

Kui välisseinad on soojustatud pehme saepuruplaadiga ja siseseinad kenasti pabertapeediga kaetud, tuleb arvestada, et mõlemad materjalid võivad eriti kergesti seentega nakatuda. | Shutterstock

Ehitusmaterjalidel on avastatud 40 eri liiki mikroseeni. Hallitusseened suudavad kasvada suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutada ehitismaterjalidesse absorbeerunud vett. Seened suudavad alustada kasvu, kui suhteline õhuniiskus on 65% ning kasv intensiivistub, kui õhu niiskusesisaldus suureneb kuni 100%. See tähendab, et niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama.

 

Sageli ei saada hallitusest jagu ka peale remonti, ikka lööb värvi kobrutama ja hallitus tekib uuesti, kuigi on kasutatud hallitustevastaste lisanditega värvi. Sageli on põhjuseks kortermajade külmad otsaseinad, halvasti soojustatud akende ümbrused ja muud külmasillad, kus niiskus kondenseerub, samuti kipsplaadist vannitoad (niiskus ja kipsplaat meeldivad hallitustele väga), ebapiisav ventilatsioon.
Enne tõrjet tuleb kindlasti põhjused kõrvaldada, seinad, aknaümbrused korralikult soojustada, tagada piisav ventilatsioon. Seejärel kasutada sobivat tõrjevahendit. Silmas tuleb pidada, et tõrjevahend peab olema  pikaajalise järelmõjuga, sest kord juba niiskunud kivisein kuivab välja minimaalselt 6 kuud kuni 1 aasta.

 

Materjalid

 

Puit võib seentega nakatuda juba ehituse käigus, enne maja valmimist. Vanemates majades, kus välisseinad on soojustatud pehme saepuruplaadiga ja siseseinad kenasti pabertapeediga kaetud, tuleb arvestada, et mõlemad materjalid võivad eriti kergesti seentega nakatuda. Ka vahetult pärast 2. maailmasõda valminud elamutes, kus kasutati vahelagede ning katusekonstruktsioonide eralduskihina õlgi, freesturvast või purustatud heina, oleks aeg need hallitusele vastuvõtlikud taimsed materjalid anorgaanilistega asendada.

Hõlpsaks saagiks on mikroseentele ka looduskiust koosnevad WC- ning vannitoamatid jm vaipkatted, mida tuleks vältida kõigis keskmisest niiskemates ruumides.
Isolatsioonimaterjalina on taas ausse tõusnud taaskasutatavast ja looduskiust (ajalehed, õled-heinad, linakiud, džuut) toodetavad materjalid. Tulekindluse parandamiseks lisatakse neile tänapäeval booraksit, millel on ühtlasi ka seente- ja putukatevastane toime.

Kantserogeense toimega asbesttsemendi asendajana tänapäeval tarvitatav tsellulooskiudtsement on oma eelkäijast kaks korda suurema veemahutavusega ning parema absorbtsioonivõimega, mis tähendab ka suuremat seennakkuse ohtu.

Kipsplaat, mis imab pinnasest tõusvat niiskust ning on vastuvõtlik kondensveele, ei sobi püsivalt kõrget õhuniiskusega ruumidesse.

Teadupoolest lagundavad hallitusseened värvi füüsiliselt või siis eritava seda lagundavaid ensüüme. Seetõttu sisaldasidki paljud värvid vanasti pliid või pliioksiide, tsinki jt seenevastase toimega metalle. Tänapäeval on selliste metallide kasutamine värvide koostises keelatud ning asendatud need orgaaniliste fungitsiididega. Pinnaviimistlusainetest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti veel, kui on tegu linaõli-krundiga. Ka naturaalset puitu õlitatakse sageli linaseemneõliga, mis paraku sisaldab seentele toiduks sobivaid valkusid – seepärast tuleks puidu töötlemisel lisada õlile kindlasti ka fungitsiide.

Kõige ohtlikum majaseen on Serpula lacrymans ehk harilik majavamm.

Ühtekokku on tänini hoonetes avastatud umbes 70 liiki puitu lagundavaid seeni, Eestis esineb neid umbes 30 liiki. Ehitusmaterjalidel on avastatud 40 eri liiki mikroseeni.

Majavammist saad pikemalt lugeda SIIT.
Milline puit peab seentele kõige vähem vastu? 

Allikas: Kodu&Aed, hallitus.ee