Salene terviseks | Isutab ebatervisliku järele? Millega seda asendada?

Kodutohter
Pitsa asemel söö parem kikerherneid, jogurtit, ube, päevalilleseemneid. | Shutterstock

Salene terviseks | Isutab ebatervisliku järle? Millega seda head asendada?

Unistad aina šokolaadist või kartulikrõpsudest? Kui selline isu saadab sind pidevalt, võib asi olla puuduvates toitainetes või mingis terviseprobleemis. Millest isud kõnelevad ja kuidas neid alla suruda nii, et pärast ei peaks liigsete kilodega maadlema?

Loomulikult tekib igaühel meist mõnikord millegi järele isu: kes tahab kiluvõileiba, kes jäätist. Mõnikord vihjavad isud varjatud probleemile, mida tuleks lähemalt uurida, ent igal juhul tuleks kaloririkka ebatervisliku näksi asemel valida tervislikum suutäis.

 

1. Šokolaad

Aeg-ajalt tükikese šokolaadi igatsemine kuulub elu juurde, aga kui su mõtted hakkavad ainult selle magusa ampsu ümber keerlema, võib sul olla masendus.

Teadlased on depressiooni ja šokolaadiisu seost uurinud ning leidnud, et masendunud inimesed söövad palju rohkem šokolaadi kui need, kellel depressiooni ei täheldatud. Tehtud on ka uuringuid selle kohta, kas šokolaadi söömine parandab meeleolu, ja tõepoolest – see magus jumalate and aitab leevendada halba tuju, kroonilist väsimustunnet, masendust ja ärevust.

Šokolaadi mõju ei ole ainult psühholoogiline: tume šokolaad tõstab aju virgatsainete serotoniini ja dopamiini taset. Samuti aitab šokolaadi suur magneesiumisisaldus meeleolu tõsta ja murelikkust leevendada.

Parem valik

Vali tume šokolaad, selline, milles on vähemalt 70 protsenti kakaod, sest seal on vähem suhkrut ja rohkem toitaineid. Väga hästi sobivad ka kakaonööbid, kus suhkrut üldse pole.

Jälgi, et saaksid küllaldaselt magneesiumi – selleks sobivad ka magneesiumipreparaadid. Naised vajavad päevas 310 ja mehed 400 milligrammi magneesiumi.

Kui sa kahtlustad, et su šokolaadiisu peidab endas vaimse tervise probleemi, otsi abi perearstilt või psühholoogilt.

 

2. Kartulikrõpsud

Kui sa mõtled üksnes krõpsudele, võib põhjus olla stressis: pidev pinge mõjutab neerupealiste tööd, mis hakkavad vallandama stressihormoon kortisooli. Uuringud näitavad, et kui vere naatriumisisaldus on suur, vallandab keha stressiga vähem kortisooli, mistõttu kartulikrõpsude söömine võib olla keha viis stressiga hakkama saada.

Samuti võib see viljakas eas naistele teada anda, et nad on menstruaaltsükli keskel: kaks nädalat enne päevade algust hakkavad nad igatsema soolaseid näkse, seevastu kuupuhastuse ajal sellist isu ei teki. Teadlased arvavad, et muutused östrogeeni ja progesterooni tasemes panevad keha soola himustama. Ka aitab krõpsude närimine vähendada pinget lõualuus, mis omakorda vähendab viha, pinget ja pettumust.

 

Parem valik

Proovi krõmpsutada pähkleid, porgandeid, sellerit, õunu või vähese soola- ja suhkrusisaldusega näkse. Vaigista tormlevat meelt meditatsiooni, jooga, tai chi või hingamisharjutustega. Ravimtaimedest aitavad pinget maandada kummel, kannatuslill ja sidrunmeliss, B-vitamiin aga aitab murelikkust leevendada.

Mõnikord harva võib suur soolavajadus olla tõsise haiguse, Addisoni tõve tundemärk. See tekib neerupealiste koore puudulikkuse korral.

 

3. Makaronid

Kui hakkad ihalema süsivesikurohkeid toite, nagu makaronid või riis, võib põhjus peituda unevaeguses. Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei saa piisavalt magada, hakkavad eelistama tärkliserikkaid süsivesikuid, kuna unevaegus mõjutab näljatunnet reguleerivaid hormoone. Magamatus, teadagi, päädib suure söögiisuga. Lisaks võid süsivesikuid ahmida ka ainult seetõttu, et soovid saada kiiret energialaksu.

 

Parem valik

Eelista valgest jahust tehtud toodetele täisteratooteid, milles on rohkesti kiudaineid, ning söö neid koos toitudega, kus on rasva ja valku.

Magamatust võivad leevendada ka melatoniinitabletid. Melatoniin on meie kehas sünteesitav hormoon, mille ülesanne on reguleerida bioloogilist ööpäevarütmi – tablett aitab selle rütmi jälle paika saada. Siiski tuleb tähele panna, et melatoniini liiga kaua ei manustataks: seda soovitatakse kasutada lühikest aega, mitte üle kolme kuu järjest.

Ravimtaimedest võib proovida palderjani, piparmünti, humalat ja melissi.

 

4. Jäätis

Kui sööd igal õhtul suure paki jäätist, võib su veresuhkur olla tasakaalust väljas. Isu suhkrurikaste toitude järele võib viidata insuliiniresistentsusele. Suured suhkrukogused tõstavad kiiresti veresuhkrutaset ja toovad kaasa suure insuliinierituse, mis pidevalt kordudes kahjustab püsivalt suhkru- ja rasvaainevahetust. See võib kaudselt viia teist tüüpi diabeedini.

Kui aga armastad oma magusaisu leevendada külma jäätiseampsuga, võib see olla lihtsalt kõrvetistest või reflukstõvest – külm jäätis pakub sümptomitele ajutist leevendust.

Muide, uuringud näitavad, et suhkrusõltuvust ei ole olemas. Magusa söömine tundub meeldivana ja võib pakkuda naudingut, ent suhkur ei tekita sõltuvust nagu narkootilised ained.

 

Parem valik

Söö näkse, mis sisaldavad palju valke ja rohkesti kiudaineid, ent vähe süsivesikuid, näiteks lina- ja tšiiaseemneid, brokolit, lillkapsast, spinatit või avokaadot.

Et hoida veresuhkrut tasakaalus, söö niinimetatud taldrikureegli järgi: pool olgu salat, veerand liha või kala ja veerand aurutatud juurviljad, täisterariis või -makaronid. Jälgi, et saaksid toiduga piisavalt kiudaineid. Veresuhkrut aitavad tasakaalus hoida veel korrapärane söömine, mitte liiga suured portsjonid ja mitmekülgne toiduvalik. Tähtis on heade rasvade kasutamine: oliivi-, rapsi- ja kanepiõli sisaldavad küllastumata rasvhappeid ja sobivad hästi salatitesse. Peale suhkru tuleks piirata ka soolakogust.

Kui kahtlustad, et liialdad jäätisega kõrvetiste tõttu, tuleks võtta mao happesust vähendavat ravimit. Süüa tuleks sagedamini ja vähem korraga, juua gaasita jooke ning vältida rasvaseid ja tuliseid toite. Ka ei ole mõistlik pärast söömist kohe pikali visata ega süüa vahetult enne magamaminekut.

 

5. Pitsa

Juusturohkete toitude, nagu lasanje või pitsa ihaldamine võib anda märku trüptofaani vähesusest. Trüptofaan on õnnehormoon serotoniini eelühend. Pitsa on täiuslik kombinatsioon: selleks et ajju siseneda ja serotoniiniks muunduda, vajab trüptofaan süsivesikuid. Kui aga tundub, et eelistad hoopis juustu, võib su organismis olla liiga vähe oomega-3-rasvhappeid.

 

Parem valik

Söö trüptofaanirikkaid sööke, nagu kikerherneid, jogurtit, ube, päevalilleseemneid ja loomaliha.

Pika ahelaga oomega-3-rasvhapped aitavad ajul stressiga toime tulla ja vähendavad põletikuohtu, mis on paljude haiguste riskitegur alates depressioonist ja lõpetades südamehaigustega. Kõige loomulikumal moel saab neid rasvhappeid kalast, ja siin kehtib põhimõte: mida rasvasem kala, seda parem. Lõhe, sardiin ja makrell võiksid olla menüüs 2–4 korda nädalas.