Spikker, kuidas valida sobilik nõudepesumasin ja säästa kordades vett
kodus.ee
Kodus regulaarselt toitu valmistava inimese elu teeb nõudepesumasin palju lihtsamaks juba kolmeliikmelise pere puhul. | Shutterstock

Nõudepesumasin võib lihtsustada meie igapäevaelu märkimisväärselt. Ometi on nii kirglikke nõudepesumasina kasutajaid kui neid, kes pole seda siiani soetanud. Mis seadme kasuks räägib ja mis põhimõttel see töötab – sellest allpool juttu teemegi. 

Esimese elektrilise nõudepesumasina lasi tootmisse Saksa firma Miele 1929. aastal. Paljuski tänapäevasega võrreldava, kuid mitteelektrilise nõudepesumasina mõtles välja Briti armee sõdur ja keemiarelvade leiutaja William Howard Livens 1924. aastal. Sel masinal olid juba olemas esiuks laadimiseks, traatkorv mustade nõude jaoks ja pöörlev pihusti.

Disainile lisati 1940. aastal koguni kuivatuselemendid. Kuigi masinaid müüdi teise maailmasõja järgse buumi ajal jõukamale elanikkonnale, ei saatnud uut kodumasinat kommertsedu ning laiemalt levis nõudepesumasin Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa kodudesse alles 1970-ndateks. 2012. aastal oli nõudepesumasin umbes 75% Ameerika ja Saksa kodudes. Praegu võib väita, et arenenud lääne maailmast juba igas kodus.

Nõudepesumasina tööprotsess on loogiline ja üldjoontes igaühele arusaadav. Pesutsükli alguses toimub jääkvee ärapumpamine. Torustikust läheb vesi otse masinasse ning hakkab seal ringlema. Vajalikul hetkel võetakse pesuainesahtlist kaasa pesuvahend. Vett ja selles lahustunud pesuainet pihustatakse nõudele läbi pöörlevates labades olevate väikeste aukude. Sarnaselt toimub ka nõude loputamine.Vett soojendatakse tänapäevastel masinatel põhja all asuva läbijooksuga küttekeha abil vastavalt valitud programmile.

Enamasti on masinal kaks pöörlevat laba, aga järjest rohkem on hakanud levima ka kolme pihustilabaga masinad. Kaks suuremat pihustilaba paiknevad vastavalt alumise ja ülemise nõudekorvi all. Kolmas, väiksem pihusti, asub pesukambri laes. Kolmanda pihusti vajadus tulenes sellest, et masina ülaossa tekkis kolmas lisasahtel, kuhu mahuvad kenasti ära suuremat mõõtu köögiriistad (suured kööginoad, kulbid jne), aga ka väiksemad kohvitassid.


Masinaid on aja jooksul veelgi täiustatud, lisades pesukambri põhja, alumise korvi alla veel ühe väiksema pihustilaba. Selle abil moodustub umbes poole alumise nõudekorvi ulatuses n-ö power zone, kus tõhusamate veejugade abil võib pottide-pannide pesemisel saavutada palju parema tulemuse.

Nõudepesumasina viimastest tehnoloogilistest uuendustest väärib märkimist air-dry-tehnoloogia, mille puhul masin pärast tsükli lõppu ise end avab, lastes õhuvoolul kuivatada nõud ja tagades ideaalse, veeplekkideta tulemuse. Samuti comfort-lift-tehnoloogiaa, mis tõstab alumise nõudekorvi üles, võimaldades masinat laadida ja tühjendada kummardamata. Esile tõstmist väärivat ka näiteks invertermootor, mis annab võimaluse luua erinevaid pesutsükleid ning tagab vaiksema töötamise.

 

Kasulikud nipid
 

Kasutaja seisukohast on kõige mugavam pesuvahendina kasutada tabletti, mille eri kihtide lahustumine toimub vastavalt masina töötsüklitele.

Kui tabletiga pestes ei saa nõud korralikult puhtaks ja neile jäävad programmi lõppedes inetud randid-laigud, on põhjuseks enamasti liiga kare vesi. Parema tulemuse võib saavutada pesu- ja loputusvahendit eraldi kasutades. Kui kõiki vajalikke aineid kasutatakse eraldi – eraldi pesuaine, eraldi loputusaine, eraldi nõudepesumasina sool –, siis võimaldab see neid doseerida just sellistes vahekordades, mis vastavad antud piirkonna veekvaliteedile. Spetsiaalne sool on vajalik selleks, et masinas paiknev vaigu tüüpi aine säilitaks oma vett pehmendava võime.

Pesemisel on vaja jälgida, et masin oleks õieti seadistatud. Uutel masinatel on kaasas lakmus- ehk indikaatorriba, mille abil määratakse, kui palju soola doseerida. Selle ribaga saab määrata veekareduse astet. Riba peal on ruudukesed, mis testi ajal värvuvad, ja juhendis on tabel, mis näitab, millisele tasemele on vaja masina veepehmendussüsteem reguleerida.

Loomulikult tuleks nõudelt enne nende masinasse panemist maha lükata kõik eemaldatavad toidujäätmed. Pottide puhul võib vajalik olla ka eelnev leotamine ning tahkete ja kinni kleepunud toidujäätmete hoolikam eemaldamine. Kodus regulaarselt toitu valmistava inimese elu teeb nõudepesumasin palju lihtsamaks juba kolmeliikmelise pere puhul.

Masina pikema eluea ja töökindluse tagab õige hooldus. Vajalik on masinat regulaarselt läbi pesta spetsiaalse läbipesuainega, mida saab osta ka supermarketitest. Olenevalt kasutusaktiivsusest tuleb seda teha 2–4 korda aastas.

Lisaks on vajalik masina põhjas asuvate filtrite regulaarne puhastamine. Toiming on lihtne ja kiire ning filtritele tasuks pilk peale heita vähemalt paar korda kuus. Aeg-ajalt tuleks kontrollida ka masina uksetihendeid ja neid vajaduse korral lapiga puhastada.


Säästa kuni seitse korda

 

Kõige priiskavam on nõusid pesta jooksva kraanivee all käsitsi. Masina kasutamise puhul võib kuluda vett 10 liitrit ühele pesukorrale, jooksva kraanivee all aga kuni 70 liitrit. Kui pesta käsitsi kahe osaga valamus, ühes neist nõusid leotades, on seegi märksa kokkuhoidlikum. Sama koguse nõude pesemisel masinaga hoiame aga kokku nii vett kui aega. Oluline on silmas pidada, et märkimisväärne sääst saavutatakse just siis, kui masin enne pesemist nõusid täis panna.

Elektriarve sõltub eelkõige reaalsest kasutusest ning teinekord kasutab suureliikmeline pere vähem nõudepesumasinat kui suur kokandushuviline üksinda.


Tootjatel on kohustus tuua välja masinate aastased keskmised kulunäitajad, mis põhinevad 280 standardtsüklil (pesukorral). Ühe kasutuskorra lõikes on keskmise masina kulu umbes 0,86 kWh ja 10 liitrit vett. Samas on olemas ka märksa ökonoomsemaid masinaid.  Kiire arvutus näitab, et keskmise võimsusega nõudepesumasina aastane elekter maksab kasutajale u 30 eurot. Info masina elektri- ja veetarbimise kohta on kenasti leitav energiamärgiselt, mis on peal igal masinal.

 

Kui suur masin valida?
 

Nõudepesumasinate puhul on kaks standardmõõtu, laiustega 60 ja 45 cm. Kõrguse standard on kõigil enam-vähem üks – 84–85 cm. Masina soetamisel tasuks lähtuda vajadusest. Kui pere on väike, elatakse üksi või kahekesi, võib piisav olla kitsam masin. Kui pere on suur ja/või tekib majapidamises palju nõusid korraga, tasuks võtta suurem.


Suure pere korral oleks tark valida 60 cm laiune nõudepesumasin, mis mahutab võimalikult palju - kuni 15 komplekti nõusid. Kui pere on väiksem või pole köögis piisavalt ruumi, siis tuleb võtta kitsama mõõduga masin - 45 cm laiune. Kuid kui nõudepesumasina jaoks oleks loovutada vaid natuke töölaua pinda köögist, siis on parim valik lauapealne variant. Kõikide nõudepesumasinate juures on välja toodud ka nende mahutavus, mis vastab IEC standardile.

45 cm nõudepesumasinasse mahub harilikult 10 komplekti nõusid. Ühes standardkomplektis on praetaldrik, supitaldrik, magustoidutaldrik, klaas, teetass ja alustass, nuga, kahvel, supilusikas, magustoidulusikas ja teelusikas. Tähtis on muidugi meeles pidada, et kuigi 10 komplekti nõusid tundub suure hulgana, siis ei arvesta see väga hästi tavapärast kasutust, kus pestakse ka potte, panne ja kausse, mis võtavad märkimisväärselt rohkem ruumi kui harilik praetaldrik või tass.

Näiteks 45 cm laiuses masinas võtab üks suur kauss sisuliselt 30% alumise riiuli ruumist enda alla. Selle kausi asemel mahuks sinna umbes 7 praetaldrikut. Sellest tulenevalt soovitan alati valida pigem suurem masin - veekulu on marginaalselt suurem ning paremates masinates on võimalik ka poole koguse pesuprogrammi kasutada.

Üldiselt on kõik mudelid saadaval nii eraldiseisvate kui integreeritavatena. Masinate tööpõhimõte ja sisu on sama, küsimus on eelkõige selles, kumb kööki paremini sobib.

Eristatakse täisintegreeritavat ja poolintegreeritavat nõudepesumasinat. Poolintegreeritava puhul jääb juhtpaneel nähtavale, täisintegreeritava puhul on esikülg täies ulatuses mööbliplaadiga kaetud ja juhtimine käib ukse ülaserval paikneva juhtpaneeli abil.

Mõistlik on masin paigaldada torustikule, valamule ja äravoolule võimalikult lähedale, samuti peaks kergesti avatav ja ligipääsetav olema masina uks. Kui varem pidi integreeritud masina paigaldamiseks tegema köögimööbli sokli sisse augu ja seade pidi asuma u 17,5 cm kõrgusel põrandast, et nõudepesumasina uks saaks käia.
Uutel masinatel on nn liuglevad hinged, mis tähendab, et köögimööbli ukseplaat liigub vabalt masina ukse peal, võimaldades sisuliselt köögimööbli sokkel miinimumini viia (umbes 4 cm põrandast). Tulemus on disaini mõttes märksa ilusam ja esteetilisem. Samuti on sellisel juhul võimalik tõsta masin soovi korral ka tööpinnast kõrgemale.

Kompaktsed nõudepesumasinad on väiksemad, neid saab paigaldada tööpinna või laua peale ja need mahutavad umbes kuus kompleti nõusid.