Suvise magustoidu leiad maasikapeenrast. Tarvilikud tööd maasikapõllul + 4 suurepärast retsepti

Tiina Tammet
Pille Petersoo
Magus petisupp maasikatega. | Juta Kübarsepp

Oma aia maasikatest ei ole kuidagi võimalik isu täis süüa. Kuu jooksul saab nendega maiustatud nii värskelt kui ka magustoitudesse, kookidesse ja jookidesse panduna. Samuti jätkub neid sügavkülma ning hoidistessegi pistmiseks.

Mõned maasikataimed peaksid olema igas aias, kus liigub lapsi, sest just nende suurim rõõm on oma käega maasikaid korjata. Kas valida endale kuumaasikad, kes kannavad väikseid vilju mitme kuu jooksul, aedmaasikad, kes annavad suuri vilju mõne nädala jooksul, või amplitaimed, kes näevad põnevad välja ja annavad lisaks ka mõne maasika, on iga aiapidaja enda valik.

 

Istutamisest viljadeni
 

Maasika elutsükkel algab taime istutamisest. Seda tehakse kas kevadel maikuus või suve teisel poolel – augustis või septembri algul. Mais istutatud taimed kannavad enamasti väikese hilinemisega saaki juba esimesel suvel, augustis istutatud taimed juurduvad enne talve ning annavad korralikuma saagi järgmisel suvel. Istutatakse ainult eelmisel aastal kasvanud noortaimi, sest erinevalt püsikute ümberistutamisest vanema maasikapõõsa ümberistutamine taime ei uuenda.

Istutamiseks valitakse maa, kus vähemalt neli aastat pole maasikaid kasvanud. Tähtis on päikeseline kasvukoht, kus õhu liikumine vähendab seenhaigustesse nakatumise ohtu. Maa tuleb korralikult harida ja juurumbrohust vabastada.

Maasikas vajab hea saagi andmiseks ka väetamist, selleks sobib istutusaegne väetamine sügisväetise või spetsiaalse marjaväetisega vastavalt väetisepakil kirjas olevale kasutusnormile. Kui maasikapeenar rajatakse kilemultšiga, siis peaks olema integreeritud ka kastmissüsteem, sest taim vajab viljade moodustumise ajal piisavalt niiskust.

Lisaks maa ettevalmistamisele tuleks valida ka sobivad sordid. Need erinevad valmimisajalt, säilimisomadustelt ning mõistagi ka maitselt, kujult ja värviltki. Ka taimede haigus- ja talvekindlus varieerub sorditi.

Istutamisel kaevatakse piisava sügavusega istutusaugud, sest maasika juurestik on päris pikk. Kastetakse hoolikalt ja taim istutatakse nii, et lehtede kaenlas olev kasvupung ei jääks mulla alla.

 

Suvised tööd maasikaaias
 

Juuni lõpus/juuli algul, kui päike maasikaid punaseks värvib, tuleb hoolitseda, et taimedel oleks piisavalt niiskust saagi moodustamiseks. Kasta taimedealust pinnast, mitte lehti ja õisi. Tilkkastmissüsteem on siin suureks abiks.

Kui koduaias peenrakilet ei kasutata, oleks ikkagi hea maasikataimede alune multšida näiteks põhumultši või kuivanud niidetud rohuga, et vältida viljade poriseks muutumist.

Kaitse vilju lindude eest, korja ära teod ja hallitanud-riknenud viljad.

Juulis on aeg mõtelda juba ka järgmise aasta saagile. Esiteks kasvatavad maasikad jõudsalt tütartaimi ning kui tahta endale ise uusi taimi kasvatada, on nüüd just õige aeg reageerida. Vali välja parimate marjadega terved taimed ning jäta neil alles tugevamad tütartaimed. Teistel tuleks need kõik ära lõigata, et taim ei kulutaks asjatult energiat. Kui kasvatad maasikaid ilma peenrakileta, siis suuna uued taimed rea vahele kasvama.

Kui soovid taimi kohe potis saada, siis säti tütartaim (esialgu emataime küljes olevana) hea mullaga potile ning kinnita näiteks kiviga. Taim kasvatab endale paari nädalaga juured ning teda on augustis hea kohe uude kasvukohta istutada. Maasikataimed kannavad koduaias rahuldavalt saaki neli aastat, siis taime risoom vananeb, marjad jäävad väikeseks ning saagikus väheneb. Uus peenar tuleb teha uude kohta noorte taimedega.

Kui maasikahooaeg läbi, võid taimedelt kõik vanad lehed mõne sentimeetri kõrguselt maha lõigata. Lõigatud lehed oleks hea põletada, mitte komposti panna. Nii väldid mitmete taimehaiguste levikut. Taim kasvatab endale sügiseks uue tugeva lehestiku. Nüüd tuleks anda ka taimele lämmastikuvaest sügisväetist, et tal oleks jõudu järgmiseks aastaks õiepungi valmistada.

Koduaias võiksid kasvatada

’Bounty’
’Florence’
’Honeoye’
’Induka’
’Jonsok’
’Polka’
’Senga Sengana’
’Sonata’
’Venta’
 

Magus petisupp maasikatega

Kuuele

Taani köögist pärit suvine külm supp, mida võib serveerida nii magusate kuivikute, küpsisepuru kui hoopis  kamapallikestega. Taanlased kasutavad maitsestamiseks suhkrut, mulle meeldib lisada veidi kodust siirupit.

150 g paksemat hapukoort
7,5 dl petti
4 sl suhkrut
2–3 sl leedriõie- või ebaküdooniasiirupit

Serveerimiseks:

küpseid maasikaid
rabedaid kuivikuid või kamapallikesi
sidrunmelissi- või mündilehti

Sega kausis hapukoor ja pett, maitsesta suhkru ja siirupiga ühtlaseks. (Kui vaja, kata petisegu kinni ja pane jahedasse ootele).
Serveerimiseks jaota magustoit kaussidesse või tassidesse, puista peale tükeldatud maasikaid, kuivikuid ja veidi hakitud maitserohelist.

maasikaretsept15_03.jpg

Maasikas ja valgehallitusjuust
Juta Kübarsepp

Maasikas ja valgehallitusjuust

Maasikad sobivad hästi koos valgehallitusjuustuga, eriti Briega. Siin on kaks viisi nende serveerimiseks.

Külm suupiste:

Tükelda juust ampsusuurusteks tükkideks. Lükka kokteilitiku otsa esmalt maasikas, siis tükk juustu ja serveeri.

Soe suupiste:

Tükelda juust ampsusuurusteks tükkideks. Lüki puidust varda otsa vaheldumisi juust ja maasikad. Aseta vardad ahjuplaadile ning kuumuta 220-kraadises ahjus 3–4 minutit, kuni juust on kergelt sulanud. Nirista soovi korral peale veidi mett ja serveeri.

maasikaretsept15_02.jpg

Sealihasalat maasikate ja palsamiäädikaga.
Juta Kübarsepp

Sealihasalat maasikate ja palsamiäädikaga kuuele kuni kaheksale

 

Kui soovid, võid praetud piprafilee asendada vinnutatud singiga. Tulemuseks on suvine ja nägus salat.

400–450 g sea sisefileed
2 tl purustatud musta pipart või head piprasegu
1 sl oliiviõli
250 g puhastatud maasikaid
4 sl head palsamiäädikat
umbes 100 g rohelisi salatilehti (nt rukola või põldkännak e põldsalat)
100 g kitsejuustu (võib olla feta)
2 sl röstitud päevalilleseemneid või mandlilaaste või hakitud pähkleid
soolahelbeid

Võta seafilee umbes tunnike varem toatemperatuurile soojenema. Hõõru filee julgelt pipraga sisse. Kuumuta suurel paksupõhjalisel praepannil õli, siis tõsta pannile seafilee ning pruunista see korralikult ümberringi. Väldi siiski liigset küpsetamist, sest muidu muutub seafilee tuimaks. Tõsta filee pannilt ning lase veidi jahtuda. Lõika piprafilee seejärel õhukesteks viiludeks.

Puhasta maasikad, sega palsamiäädikaga.
Tõsta vaagnale või kaussi salatilehed, puista peale maasikad ning seafileelõigud. Murenda peale juust, puista üle päevalilleseemnetega. Kõige peale raputa mõned soolahelbed.

maasikaretsept15_04.jpg

Maasika-tomati külmsupp.
Juta Kübarsepp

Maasika-tomati külmsupp

Kuuele kuni kaheksale

Hispaanlaste suvelemmik gazpacho ehk külm tomatisupp on saanud täiendust magusate maasikate näol. Eestlastele ehk mõnevõrra ootamatu kooslus, aga tuletame meelde, et botaanika mõistes on ka tomatid marjad.

500 g küpseid maasikaid
500 g küpseid tomateid
5–6 sl head oliiviõli
1 sl veiniäädikat
1 väike küüslauguküüs
soola ja musta pipart
vajadust mööda suhkrut

Pane maasikad, tomatid, oliiviõli, veiniäädikas ja kooritud küüslauguküüs kannmikserisse või köögikombaini ning püreesta. Ühtlasema massi saamiseks võid külmsupi läbi sõela hõõruda.
Maitsesta supp soola, pipra ja vajaduse korral ka suhkruga parajaks. Hoia serveerimiseni külmkapis.

Sarnased artiklid