Terrassihooldus algab pesust

Merike Lees
Õlitamine. | Tootja

Vesine talv on pannud terrassid proovile ning läbivettinud lauad ootavad heaperemehelikku hoolitsust, mis aitaks valmistuda järgmiseks katsumuseks – suviseks päikese ultraviolettkiirguseks.

Terrass.ee meister Heikki Kilkson võtaks esimese puhastuse ja suurema sodi eemaldamise ette pärast lume sulamist. Kevadise hooldusega peaks ootama senikaua, kui ööpäevaringne temperatuur ulatub viie kraadini ja päike suudab hommikul pestud terrassi järgmiseks päevaks täiesti ära kuivatada. Tavaliselt saabuvad sellised ilmaolud aprilli keskel.
Teine ekspert, Terrassihooldus OÜ juht Aigar Kester ootaks hooldusega seni, kuni õhutemperatuur küünib vähemalt 15 kraadini ja vihma ei saja. Ideaalis võiks sellist ilma olla vähemalt kaks nädalat, sest siis võib olla kindel, et niiskusprotsent terrassilauas on langenud sobivale tasemele ja laud on hoolduseks piisavalt kuiv. Palja silmaga seda kindlaks teha ei saa.

Terrassi hooldus algab terrassi puhastamisest. Puhastada võiks eelkõige spetsiaalse terrassipuhastusvahendiga. Sellel on kaks eesmärki: esiteks eemaldab see mustuse ja teiseks avab puidu poorid. Kui terrassi enne õlitamist spetsiaalse vahendiga ei pesta, siis puidu poorid ei avane, õli ei haaku puidu pinnaga ega saa laua sisse tungida. “Peegliplaadile ei hakka midagi kinni, kuid kui me selle ära matistame, on haakumine hoopis parem,” selgitab Kilkson.

Kester kasutab Tikkurila graanuleid, mis lahustatakse vees ja kantakse harjaga terrassile ning hõõrutakse laua sisse. Ühest potsikust jätkub 20ruutmeetrise pinna puhastamiseks. Kui see vahend läheb taimede ja lillede peale, siis ei juhtu nendega midagi.

Võiks arvata, et nii leebe ja taimesõbralik vahend ei mõju ka hallitusele, kuid Kesteri sõnul see nii siiski ei ole ja selle vahendiga saab ka hallitanud pindu puhastada. Kindlasti tuleks kasutada terrassipesuks ette nähtud pesuvahendeid, sest need avavad puidu poorid järgmiseks 24 tunniks, et õli saaks puidu sisse imbuda.

Terrassilaudade pesemisel kasutatav hari võiks olla keskmisest tugevamate harjastega, sest siis on harjamisest tolku ka. Liiga pehmete harjastega ei saa terrassi piisavalt tugevalt hõõruda, et kõik plekid ja mullased jäljed välja tuleksid. Kui pesuvahend on terrassi sisse hõõrutud, tuleks sel lasta 10–15 minutit seista ja seejärel alles ohtra veega maha pesta.

 

Ettevaatust survepesuriga
 

Ehkki professionaalid kasutavad terrassipesuks survepesurit, hoiatavad nad terrassiomanikke survepesuriga tekkiva kahju eest – survepesuriga tuleb olla hästi ettevaatlik, et mitte lasta lauale “ussikesi” peale ega pesta puidukiude välja. Pesur nõuab oskuslikku käsitlemist ja sellega ei tohi laudu väga lähedalt pesta.

“Kui kahju on tekitatud, on päris keeruline survepesuriga kahjustatud terrassi päästa,” ütleb Kilkson. Paks kiht puitu tuleks maha võtta ja selle lihvimine on puhas käsitöö – põrandahooldusseadmed selleks ei sobi. Teine võimalus on nende laudadega edasi elada või vahetada välja.
Soonega lauda enam siledaks ei saa, sest sooni lihvides lähevad servad kandiliseks ja laud õhukeseks. “Karvane laud kulub aastaga siledaks, lihtsam on see aeg ära kannatada kui laudu lihvida,” märgib Kester.

 

Vee- ja lahustipõhised õlid

 

Raudne reegel ütleb, et kui terrass puhtaks pesta, võiks see vähemalt 24 tundi enne õlitamist kuivada. Õlitamise juures on oluline meeles pidada, mis tüüpi õliga on terrassi varem hooldatud ehk siis kas tegu on olnud vee või lahusti baasil õliga. Samal baasil õlid sobivad omavahel, kuid eri alusel õlisid ei saa üksteisega segada ega vaheldumisi kasutada.

Kilksoni sõnul ei imendu veepõhised õlid nii hästi ja kiiresti pinna sisse kui lahustipõhised. Samuti jätavad need puidule kilekihi, mis omakorda jätab põrandavärvi mulje. Siiski muutuvad ka veebaasil õlid iga aastaga paremaks ja erinevus lahustipõhisega võrreldes väheneb.

Eelnev terrassipesu eemaldab ka vana õli jäägid, kuid seda mitte täielikult. Kui pesta vana õli mitmekordse pesuga laudadest täielikult välja, siis kulutab ja lagundab see ka laua pinda. “Karm pesu on võrreldav riide valgendamisega, mis sööb riide kiudu,” selgitab Kilkson. Kui tavaimmutatud laudadel pestakse vana õli lõpuni välja, siis annab see õlitamisel vabad käed.

Terrassiõli valik puuliigiti oluliselt ei erine. Kuusel ja männil ei ole mingit erilist vahet, kuid lehis on teist masti puit. See sisaldab palju kaitsvat vaiku, mistõttu puit ei mädane naturaalsel kujul nii kiiresti kui teised puidud, tema vastupidavus on parem ja ta ei võta mustust sisse. Paraku muudab seesama kaitsev vaik lehise hooldamise keeruliseks, mistõttu soovitatakse see jätta pigem nii, nagu see on, ja piirduda ainult puhastusega.

“Lehis läheb aja jooksul halliks ning kui see toon on disainis taotluslik ja sobib inimestele, siis ma soovitaks ainult pesta ja mitte õlitada,” ütleb Kilkson.
Kui õlitada lehiselaudu, siis see ei jää lehise vaigustesse pooridesse kinni. Ajaga kulub vaik puidu pealmisest kihist järjest madalamale ja alles aastate möödudes saab kulunud lauda õlitada. Tehases on küll võimalik lehist kuumõlitada, kuid hilisema õlituse korral tuleb õlikiht naturaalselt lehiselt õige pea maha.
Tehases kuumõlitatud terrassi hooldus on mõneti erinev teistest terrassidest. Kilkson soovitab pesta sellist terrassi kergemalt ja kanda peale tootja soovitatud õli, mis klapiks tehases kasutatud õliga.

 

Iga-aastane rutiinne hooldus
 

Termotöödeldud ja süvaimmutatud männi- või kuuselauad vajavad iga-aastast õlitamist. Kõige vähem peab ilmastikule vastu süvaimmutatud terrassilaud, nii lehisest kui ka termotöödeldud puidust terrass on vastupidavam ja peaks kestma 10–20 aastat, kui neid hooldatakse ja nad ei asu väga varjulises kohas pideva niiskuse käes.

Laias laastus on terrassiõlid sarnased. Üldjuhul tuleb lasta õlil 10–24 tundi kuivada ja selle aja jooksul ei tohi terrassil käia. Olulist rolli õli kuivamisel mängib ka ilm. Õlitamist ei soovitata teha kuuma ilma ja intensiivse päikesepaistega, sest siis aurustub õli enne imendumist ära.

Õli tuleks kanda terrassile paari laua kaupa, mitte ristilauda üle terrassi. Nii välditakse üleminekukohtadesse värvitriibu tekkimist ja tulemus jääb ilus ühtlane.
Lisaks puitterrassidele on ka kahte sorti plastterrasse – komposiitpuidust ja plastist ning puhtalt plastist. Viimased peaksid olema põhimõtteliselt hooldusvabad ja neid tuleks ainult pesta. Visuaalselt plast küll natuke pleegib ja vananeb, kuid muud olulist muutust neis ajaga ei teki.

Komposiitplastist terrassilaudade sisse tekivad mikropraod ja lauad lähevad katki. Plastlauad omakorda mängivad temperatuuri mõjul väga palju oma pikkusega – ühe kraadi juures kuni 0,6 mm 1 meetri kohta.

“Kui teha plastist või Siberi lehisest terrassi, siis peaks olema aluskonstruktsioon ka samast materjalist, sest muidu puit mädaneb alt ära,” soovitab Kester. Üldiselt võiks plast olla muretu ja hooldusvaba materjal, mis kestab eluaeg.

Terrassihooldust tuleks teha vähemalt aastas korra – kas kevadel või vastu talve, et talve eest kaitsta. Suvine päike on üks suuremaid kurjajuuri, mis pleegitavad terrassi ära. Selle vastu aitab tume õli, mida tumedam, seda parem ja suurema UV-kaitsega. Õlisid on võimalik saada sobivasse tooni.
 

Kahjustusi keeruline parandada
 

Tihti juhtub, et terrassil on tekkinud kahjustusi – oksakohad on lagunema hakanud, midagi on kukkunud terrassipõrandale ja vigastanud laudu, grillilt pudenenud süsi on jätnud söejälgi. Sellisel puhul ei maksa abi loota puidupahtlist ega muudest kosmeetilistest vahenditest, sest terrassilaual need ei püsi. Kui kahjustus on tekkinud, tuleb laud välja vahetada. See aga tähendab, et toonierinevus jääb sisse, selgitab Kester.

Tihti kahjustavad inimesed ka ise teadmatusest oma terrassi. Kõige suurem viga on muidugi hooldamatus, kui ei puhastata ega õlitata oma terrasse. Nukras seisus on ka puude all varjulises kohas liigniiskuse käes ägavad terrassid, mis ei kuiva kunagi ära. Ka mööbli kuhjamine terrassile ja vaibad, mis segavad terrassi loomulikku kuivamist, on kurjast. Omaette teema on lillepotid ja lillede kastmine terrassikohal nii, et väetisega rikastatud vesi jookseb terrassile. See soodustab hallituse teket.
“Tuleks vältida mööbli ja grilli lohistamist ning kriimude teket, lillepottidel peaks all olema õhutusliistud ja nii mööblit kui ka lillepotte peaks aeg-ajalt ümber paigutama,” soovitab Kester.

Teine suur viga terrasside hoolduses on lasuur- või kattevärvi kasutamine. Värvi ei saa terrassipuhastusvahenditega puhastada, värv ei lahustu ja tuleb koorikutena maha.  

“Värvi ei tohi kasutada, sest terrass peab hingama, kuid värv ei lase hingata,” selgitab Kilkson. Värv tekitab terrassilauale kooriku, mille mikropragudest läheb vesi sisse ning seal all on mikroobidel hea tegutseda ja puitu mädandada. Õlitatud puidul seda muret ei ole, sest see märgub ja kuivab puidule omasel loomulikul moel.

 

Kui palju puitu immutada?
 

Puit on niiskust tõrjuv ja kaitstud siis, kui see on täielikult terrassiõliga küllastunud. Küllastumist saab kontrollida sellega, et tilgutada terrassile veidi vett. Ümar veemull on märk, et puit on õliga küllastunud. Kui aga vesi märgab puitu ja läheb laiali, on puitu vaja veel immutada. 

Pärast õli pealekandmist tuleks 20–30 minutit oodata ja lisada õli mattidesse kohtadesse. Läikivad pinnad on juba õliga küllastunud. Üleliigne õli tuleks puuvillase lapiga ära pühkida. Liigne õli pinnal jätab terrassi laiguliseks.


Jälgi sobilikku õhutemperatuuri

Õlitatud terrassil võib kirjade järgi käia juba järgmisel päeval, aga vajadusel võib ettevaatlikult üle põranda minna ka mõne tunni pärast. Seda küll tugeva ja sileda tallaga puhaste jalanõudega. Tõeliselt kasutamiskõlblik on terrass aga siiski alles nädala pärast.

Terrassiõli põhiline vaenlane on päike (mitte niivõrd vesi ja lumi) ja sestap vajab sagedasemat hooldust just lõunapoolne terrass.

Otsene kuum päikesepaiste kiirendab õli kuivamist, mistõttu väheneb õli imendumine puitu, kuna õli kuivamine algab kohe pärast pinnalekandmist. Jahe ja niiske temperatuur aga pikendab õlide kuivamist. Erinevate õlitootjate andmetel peaks õhutemperatuur õlitamise ajal jääma vahemikku 13–22 kraadi.

Sarnased artiklid