Välikamin – aia soe süda

Merike Lees
Elegantne välikamin terrassil | Shutterstock

Välikamin loob aiale sooja ja õdusa südame, kus on jahedamatel suveõhtutel mõnus end tule paistel soojendada ja elaval tulel toitu grillida.

Tallinlanna Annika Tamm soovis aeda väikest terrassi, kaminat ja katust pea kohale, et soojal ajal mõnusalt õues aega veeta ja grillida. Nüüd on tal aias väike õdus nurgakene, kus ta väga sageli pere ja sõpradega istub. "Minu jaoks oli kõige olulisem elav tuli ja soov kuulda tule praksumist," meenutab Annika. Kvartsiidist kamina paistel on seda mõnus teha. Kvartsiit sobib Eesti kliimasse väga hästi, see ei ima vett väga palju sisse ning värvivalik on lai, ulatudes kollasest roheliseni. Vihmakaitseks on plastikkatus pea kohal ja jalge all soe hööveldatud täispuidust põrand. Kõik puitkonstruktsioonid on ilmastikumõjude eest kaitsmiseks õlitatud.

Annika kaminanurga ehitanud meister Ivo Mäesaar peab selliste kohtade kavandmisel kõige olulisemaks, et seal oleks kõigi vajalike tegevuste jaoks ruumi ning paigutus läbimõeldud: kus paikneb pliit, kraanikauss, riiulid, sahtlid ja töötasapinnad. Kõik ikka selleks, et seal toimetamine oleks hiljem pererahvale võimalikult mugav. Annika aianurga südameks on kamin, mis oli perenaisele kõige olulisem ja kus saab lahtisel tulel grillida. Peale selle on seal ruumi ka teisaldatavale gaasigrillile, mille kõrva on tasapinnad asjade asetamiseks ja toidu tegemiseks.

Kui aeda on juba rajatud kamin, siis on mõistlik teha sellele ka katus peale ja panna klaasist lükandseinad ümber, soovitab Koltsi Kaminate juhataja Andrus Konga. Nii saavad inimesed nautida välikamina soojust, mis muidu läheks vaid ilma soojaks kütmiseks, ning nautida mõnusat seltskonda õdusas õhkkonnas. Kaminaplaani pidades tuleb lähtuda kohast, kuhu see ehitatakse, sest kamin peab keskkonda sobima. Keskkonnast, ümbritsevast miljööst, majadest ja puudest sõltub kamina disain, suurus ja materjalivalik. Siin ei ole olemas standardlahendusi – iga kamin on konkreetse koha jaoks loodud rätsepatöö.

Planeerides välikamina tulevast asukohta, tuleb võtta arvesse nii kamina lähedust krundi piirile ja naabri aiale kui ka hoonetele. Uute majade juures muudavad asja keerulisemaks maaküttesüsteemid, mis piiravad krundil kaevetööde võimalust ja sellega koos kamina asukohavalikuid. Kui välikamin plaanitakse ehitada krundi piirile vastu naabri aeda, oleks seda viisakas ka naabriga kooskõlastada. Eestis seda paraku väga ei tehta ja nii võib teie kamin krundi piiril tulla naabrile üllatusena või vastupidi – naaber võib teid oma kamina tagaküljega üllatada. Sellises olukorras on kompromisslahenduseks teha ka teisele poole, naabri aeda samasugune ehitis ja panna seinad vastamisi.

Rustikaalne välikamin | Shutterstock

Vundament tagab vastupidavuse

Kuigi kamin võib esmapilgul tunduda väike, lihtne ja kerge ehitis, tuleb selle ehitamisse siiski tõsiselt suhtuda ja valmistada ette korralik maa-alune vundament. Ainult sellisel juhul saab loota, et kamin peab aastaid vastu ega pragune või lagune esimese talvega. Talvised külmakergitused kamina vundamendi all tekitavad kergesti pragusid ning võivad raskemal juhul rajatisi pooleks murda.

Välikamina vundamenti ei soojustata, kuna sel puudub mõte. Samas peab vundament olema rajatud allapoole maa külmumispiiri. Seda, kui paks peab vundament ühes või teises kohas olema, ei saa üheselt öelda – see sõltub asukoha pinnasest. Turbapinnasele on Konga teinud 2meetrise postidele toetuva vundamendi, liivasel pinnasel on piisanud 60cm vundamendist, Põhja-Eesti paepinnasele pole aga üldse vaja vundamenti rajada, vaid võib otse pae peale ehitada.

Põhiline viga, mida vundamenti ehitades tehakse, on liiga väike vundament: maapind jäätub selle all ära, vesi läheb vundamendi alla ning järgmise külmumise korral kergitab selle üles ja murrab pooleks. Õuekaminale ehitatakse kividest kolle. Valmis kaminasüdamikud õue ei sobi, sest need ei kannata niiskust ja hakkavad roostetama. Kaminas on liikuvaid detaile, mis rooste korral kinni kiiluvad ega võimalda osadel enam liikuda. Kivid pakuvad seetõttu paremat lahendust. Kasutada võib nii looduslikku paekivi ja dolomiiti kui kolde sisemuses šamottkivi ja punast tellist.

Looduskivi sobib aeda

Ivo Mäesaar eelistab looduskivi, mis sobib hästi välitingimustesse. Kivide puhul tuleb aga silmas pidada, et kivid on poorsed ja pooridesse koguneb vesi, mis külmudes tekitab kividesse pragusid ja hakkab kaminat lagundama. „Kivid jagunevad laias laastus kaheks: avatud ja suletud pooridega kivideks. Avatud poorides läheb vesi sisse ja tuleb ka välja, kuid suletud pooridega kivist, läheb vesi sisse, kuid välja enam ei tule,” räägib Mäesaar. Seetõttu on abiks kivi lamineerimine, mis muudab materjali vett hülgavaks ja seega ka külmale vastupidavamaks.

Suured kivid sobivad suurele pinnale, väikesed kivid väikesele pinnale. Paekivi on kaevandamiskohast olenevalt erineva tugevuse ja värviga, maakividest aga tervet seina laduda ei saa – need on rasked ning hakkavad oma raskusega peale suruma ja segust vett välja pressima. Maakividest tehakse 5 cm ribasid, mida saab kleepida sokliosadele ja anda sellega rajatisele looduslik välimus.

Välikamin katusega terrassil | Shutterstock

Väike suits ei sega

Välikamina tõmbe tagamine ei ole nii keeruline kui siseruumides, sest õu on avatud ruum, õhk liigub rohkem ja väike suits ei häiri. "Kui paneksime õues üles nii pikad korstnad kui normid ette näevad, et grammigi suitsu sisse ei ajaks, siis saaksime viinaköögid," selgitab Andrus Konga. Seepärast tuleb õues leida mõistlik kompromiss küttekolde väljanägemise ja tõmbe vahel. Teatud tuule suuna ja tugevuse, temperatuuri ja madalrõhu korral on alati võimalus, et ahi või kamin võib suitsu sisse ajada, kuid välitingimustes ei teki sellest suuremat tüli.

Vabas õhus soovitakse kuulda tule praksumist ja lahtisel tulel grillida, mistõttu uksi välikaminale ette ei panda. Konga sõnul on õues praktiliselt kõik kolded lahtised, sest uksega tekiks probleem – uks on metallist, metall läheb rooste ja uks ei tööta siis enam nii, nagu vaja. Kuumakindlad värvid, millega metalli rooste kaitseks värvitakse, peavad olema hingavad, kuid see tähendab, et need hingavad mõlemat pidid, st niiskus pääseb siiski värvi alla metalli kahjustama. On olemas ka teatud liiki metalle, mis ei roosteta, kuid need on nii kallid, et tuleb eraldi tellida, niisama neid Eestisse ei tooda.


Katus peale
 

Andrus Konga hinnangul on Eestis kõige ehitistevaenulikum kliima üldse ja eriti puudutab see väliehitisi: talvel kord külmetab, siis sulatab, vesi ja niiskus satub pragudesse ja pooridesse, kus see jäätudes paisub ja pressib praod veelgi laiemaks – selline kliima lammutab ehitisi kõige rohkem. Algul ei pruugi see protsess olla väga kiire, kuid mida aasta edasi, seda ulatuslikumaks ja silmatorkavamaks kahjustused muutuvad.

Kui tootja on lubanud, et materjal peab vastu 100 külmatsüklit ehk külmumist-sulamist, siis Eestimaa talvel päeval sulatab ja öösel külmetab ning see 100 tsüklit võib saada täis juba ühe talvega. Kaitseks vihmavee eest ja jäätumisest tingitud pragunemisohu vältimiseks soovitab Konga ehitada kaminale katuse peale. Katus pole kaitseks mitte ainult kaminale talvel, vaid selle all on ka suvise vihma korral võimalik õdusat olemist ja kaminasoojust nautida.


Külm kivi kardab kuuma

Kui kaminat on soov ka talvel läita, tuleb jälgida, et korraga suurt tuld alla ei tehtaks. Tuleb hakata juba hommikul vähehaaval kütma, et saada see kivimass õhtuks soojaks. Kärsitu käitumine võib saada kaminale saatuslikuks. Konga meenutab oma praktikast, kuidas inimene toppis jõulukuused kaminasse ja pani tule otsa. Kuiv kuusk annab hetkega väga suure kuumuse, kivi välispind soojeneb, aga kivi sisepind jääb külmaks ning soojus ei jõua läbi kivi välja ja lööb kivi lõhki.

Seetõttu tuleb kamina kasutamisel olla hooliv ja teadlik ning mitte kahjustada külma kaminat liiga äkilise ja kuuma leegiga. Samuti ei ole tark kasutada kaminas tule süütamiseks süütevedelikku ega bensiini. Mõlemad plahvatavad ja annavad suurt kuumust, mis lööb koldesse praod sisse ja lükkab kivid paigast ära.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid