Iirised on ütlemata kaunid lilled. Aediirise eksootilise õie ehitus ei sarnane mitte ühegi teise püsiku omaga. Neid kaunitare kimbutavad ka mõned haigused ja kahjurid.
Paljudele on ootamatu näha iiriseid õitsemas varakevadel samal ajal lumikellukestega, mõnikord koguni lume sees. Need rõõmustajad on võrkiirised ehk sibulaga iirised.
Sibulaga iiriseid on teisigi.
Aediiriste õitsemine tähistab suure suve ja püsikute õitsemislaine algust. Aias on neil delikaatse aroomiga taimedel olnud kindel koht juba aastatuhandeid.
Iirised (Iris) on Aasia päritolu taimed ja kuuluvad võhumõõgaliste sugukonda.
Koerahambad, tulivõhad, kolmiklilled, preeriaküünlad ja mitmed teised vähem levinud sibullilled on piiritult imetlusväärsed, pakkudes võimalust tundma õppida looduse ainukordset mitmekesisust.
Sibultaimed on osa looduse osavast ellujäämise ja paljunemis
Esimesed lillekesed õitsevad võidu lume sulamisega: lumekupud, lumeroosid, ümaralehine alpikann, kevadine valevlill ja harilik koerahammas. Neid ei heiduta isegi heitlikud kevadilmad ega üksikud lumesajud.
Ka pere väiksemad liikmed peaksid pidupäevast rõõmu tundma. Peenetest roogadest ei oska nad ehk rõõmu tunda, küll aga maitsevad kindlasti iirisepallid.
Tarvis läheb:
300 g iiriskomme
150 g võid
100 g kamapalle
1.