Igasuvine võitlus lehetäidega on täies hoos.
Lehetäisid võib leida peaaegu kõigilt aiataimedelt. Nad on väikesed, 1–5 mm pikkused taimemahlast toituvad putukad. Keha värvus varieerub liigiti ja mõnikord ka liigisiseselt.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
Koduaeda loodud võluv maastik püüab pilku lopsakate lilleniitude, suliseva vetemängu, kiviste „mägede” ja vormi pügatud mändidega.
Nooruses käisid Aivi ja Peeter pidevalt mägedes matkamas, pikad tuurid tehti Kaukasuses ja Kesk-Aasia mäestikes.
Ablaste tigude vastu aitab aiapidaja virkus, kavalad püüdmisnõksud ja müügil olevad vahendid.
Igal suvel on aiaomanikud hädas tigude ja nälkjatega, kes on ühed suurimad tülitekitajad igas aias.
Sügistalvisel ajal kipuvad inimesed taas rohkem haigeks jääma. Nohu, köha, kurguvalu ja palavik ilmuvad kõige ebasobivamal hetkel ja nõuavad tähelepanu.
Sääsenuhtlus on taas alanud! Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe.
Muude kultuuride kõrval tasub mulda pista ka hõlpsalt kasvava põldkännaku ehk lambasalati ja aedportulaki seemned.
Põldkännak (Valerianella locusta). Ei kõla just eriti tuttavalt? Supermarketi lettidelt on kindlasti silma jäänud nimetus lambasalat.