Iga rohenäpp on kuulnud fotosünteesist, aga kuidas see põnev protsess taimes täpsemalt aset leiab?
Aiandusest kirjutavaid ajakirju sirvides jäi ühes artiklis silma ootamatu avaldus: „Puud muudavad süsiniku hapnikuks.” Oh, sa poiss!
Viimastele aastatele tagasi vaadates tõdeb näitleja Harriet Toompere, et kui esimene koroonalaine tõi mõnusa puhkuse, siis Ukraina sõda mõjus šokina ning pani asju ümber hindama. Õnneks on muutuste tuules kindlad kaljud, mis aitavad tasakaalus püsida.
Harras pühadetunne Sepamaal poeb kunstnike Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro kodus hinge juba esimese härmatise ja Klassikaraadiost kõlavate lumelauludega.
Vana palkmaja renoveerimise alustamisel tuleb esimese asjana kindlaks teha kandvate puitkonstruktsioonide seisukord – kõige olulisem on tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on puit ajahambast puretud ning kas kahjustatud kohad saab uuendada.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.
Ruumide kõige kasutatavam osa on muidugi põrand. Kõik on ilus, kuni kallis põrand on uus, aga kui kulunud ja kriimuline, kui on n-ö rajad sisse kulutatud – mis siis teha?
Kuidas muutub aastatega miinusprilli tugevus? Mis juhtub silmadega, kui vajalikke prille ei kanna? Miks ei näe enam hämaras nii hästi kui varem? Kas isetumenevad prilliklaasid kaitsevad ka UV-kiirguse eest?
Elulõngade (Clematis) arvuka pere võib laias laastus jagada kaheks: suure- ja väikeseõielised. Tavaliselt seostub sõna „elulõng” ikka nende esinduslikumate, suureõielistega. Üleni õitega kaetud elulõng on omaette vaatamisväärsus.
Kui Pärnust pärit Jorven rohkem kui kahe aasta eest töö pärast Tallinnasse kolis, keelitas ta Tartus elavat kallimatki endale järgnema. «Carmenit pealinn üldse ei ahvatlenud!