Kämmalrabarber süüa ei sünni, küll aga paistab ta silma ravim- ja ilutaimena.
Kämmalrabarberit Rheum palmatum on mitmed suured rahvad omaks pidanud, mistõttu teda kutsutakse india, türgi ja vene rabarberiks.
Mõisa eeskujul hakati Eestis ka talude ümbrust kaunistama ilupõõsaste ja lilledega ning need toonased õitsejad on juba poolteist sajandit meie aedade ehteks. Tänapäevalgi igatsetakse oma õue nostalgilisi vanaema lillepeera klassikuid.
Äädikapuu toob aeda lõunamaist sära.
Selle toreda puu eestikeelne nimetus on antud vaid ühe perekonnaliikme, meie aedades tuntud liigi äädikapuu e hariliku sumahhi (Rhus typhina) järgi.
Roheline pöetud murupind aias ja haljasaladel on midagi nii enesestmõistetavat, et enamasti me alternatiividele ei mõtlegi. Siiski ei taha muru kasvada sugugi igas kohas, kus meie teda näeksime.
Koheva lehestiku ja pitsilisi vihmavarje meenutavate õisikutega ammid on vahvad pilgupüüdjad suvelillepeenras ning sobivad hästi ka püsilillede, rooside ning madalate lehtpõõsaste vahele.
Veidi naljaka nimega ammid (Ammi) avastasin enda jaoks juba peaae
Stepirohi annab põneva õppetunni, kuidas seemned mulda jõuavad.
Ühel kenal suvepäeval kutsus abikaasa mind habe-stepirohtu Stipa barbata vaatama. Toreda karvase saba, õieti küll ohte kaasabil olid valminud seemned tuule toel muru peale lennanud.