Kohaliku savi kui head atmosfääri loova loodusliku ehitus- ja viimistlusmaterjali kasutamist edendava ettevõtte Saviukumaja asutaja Marko Kikase, tema kaasa, terapeut Irene Kaljuste ja väikese Tormi moodne kodumaja Lõuna-Eestis on ehitatud mõistagi savist
Raske on leida teist nii vähenõudlikku ja dekoratiivset liiki kui helmikpöörised. Ideaalsed taimed, kes mulla-viljakuse osas erinõudeid ei esita, kuid püsivad väga pikalt dekoratiivsed.
Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega.
Toidupoodi külastades näeme külluslikku kaubavalikut, mis ahvatleb ostma. Lihtne on võtta vajalikku ja ka üle osta. Seejuures ongi kurb, et kõige enam viskavad Eestis toitu ära kodumajapidamised – kokku 25 000 tonni aastas*.
Kõiki aianurki ei tasu puhtaks kasida. Siis säilitad siilidele, kes hävitavad tigusid ja muid kahjureid, sobiv elukeskkond.
Tasases õhtus hakkavad ploomipuu all kasvavate astilbede lehed sahisema, nagu sasiks neid varjatud tuulekeeris.
Vana palkmaja laudpõranda soojapidavamaks muutmine ja renoveerimine võivad hobiehitajale näida esmapilgul lihtsate ja loogiliste tegevustena. Oluline oleks justkui teada tööde järjekorda ja kasutada õigeid võtteid.
Saun ja leil on asjad, mille puudumist ei pruugi kohe märgata. Kuid kui märkad, siis tekib kohe kihk minna kaasikusse vihtu tegema… Aga kui sauna pole?
Eestlane on ju saunarahvas ja tööriistu oskavad paljud käes hoida.