.png)
OTSING
Vesiravi päästab istiku
Külluslikult kastes ja piserdades saab üles turgutada ka poolsurnud puu- ja põõsaistiku....
Kahepalgeline luuderohi
Igihalja lehestikuga kolhise luuderohtu on aias lihtne pidada ja tal on ilusaid sorte....
6 leplikku kalanhoed
Kalanhoed on väga erinäolised ja tänuväärsed toataimed....
Rododendronid aias ja aia taga
Varakevadest suure suveni õitsevaid rododendroneid on aretatud tuhandeid sorte, kuid meie oludes on võimalik neist kasvatada vähem kui paarisada....
Aaloe avitab tervet ja tõbist
Aaloe on aasta ringi toas käepärast võtta. Kui taim on potis parajasse ikka jõudnud, leiab tema lehtedest abi peale põletuste ja põletike leevenduse ka kõhuhädade vastu ning külmetushaiguse kergemaks ...
Maitsetaimede kuivatamine ja külmutamine – kuidas säilitada basiiliku, tilli ja peterselli parimad omadused
Suvel kasvavad maitsetaimed kiiresti ning sageli jõuab aiast või rõdukastist korraga rohkem saaki, kui värskena ära kasutada jõuab. Selle asemel, et lasta tillil, petersellil või basiilikul närbuda, s...
Miks mu toalill küll nii norus on ehk Kuidas lillede eest õigesti hoolt kanda?
Koju toodud toataimed kaunistavad tuba ja toovad palju rõõmu. Selleks, et nende ilu saaks nautida pikalt, tuleb lillede eest õigesti hoolt kanda. Toataimi võivad kimbutada mitmed mured, millele kohe l...
Varakevadised õitsejad
Esimesed lillekesed õitsevad võidu lume sulamisega: lumekupud, lumeroosid, ümaralehine alpikann, kevadine valevlill ja harilik koerahammas. Neid ei heiduta isegi heitlikud kevadilmad ega üksikud lumes...
Lummavad lodjapuud
Terves maailmas on lodjapuid sadu liike, aga Eestis kasvab neid 30 ringis. Dendroloog Aino Aaspõllu käsitleb oma artiklis neid, kellega ta on isiklikult kokku puutunud nii metsas, parkides, haljasalad...
Tegutse teadlikult! Kuidas taimi aias kaitsta?
Teades taimehaiguste ja -kahjurite kõige iseloomulikumaid tunnuseid, saab neist vabanemiseks teadlikult tegutseda, kasutades nii mehaanilisi kui ka agrotehnilisi võtteid....
Ahvatlevad seemned
Valitud seemnete seas on nii uusi kui tavatuid leide. Samuti vanu lemmikuid, mis võivad olla kellegi uued soosikud. Kõigist neist saab pealegi häid toidutaimi....
Siiruviiruline sibul. Millist kasvukeskkonda eelistab harilik sibul?
Kuigi meie köögiviljaaedades kasvatatakse väga sageli porru- ja küüslauku ning aina rohkem ka looduslikke karu- ja murulauku, on kõige tuntumad toidulaugud ikkagi harilik sibul ja talisibul....
Saage tuttavaks, kannatuslill
Kannatuslill Passiflora caerulea on mitmeaastane, lopsakalt kasvav ronitaim, mida kasvatatakse nii toataimena kui ka suvel aias. Kannatuslille õied on erilise kujuga ja kaunid. Lehed on läikivad ja me...
Kolm head põhjust, miks kasvatada rooma salatit
Rooma salati (Lactuca sativa var. longifolia) lehed on hulga suuremad ja tugevamad kui lehtsalatil. Kasvades moodustub piklikümar lehekodarik, mis on pealt vähem või rohkem sulgunud....
Eukalüpt | Hõberoheline leheilu
Aromaatseid eukalüptioksi on tore põimida jõulupärja sisse või siis tehagi pärg või vanik üksnes neist....
Kellukad aias ja aia taga
Kellukad on oma rütmiliselt kõlava nime saanud kirikukella meenutavate, enamasti küljele või allapoole vaatavate ja kuni rippuvalt paiknevate õite tõttu....
Nõu ja nippe: kuidas säilitada köögivilju?
Et suvel aias kasvanud köögivili pikemalt säiliks ja talvel hukka ei läheks, tasub säilitamiseks mõeldud viljade ülesvõtmisel olla hoolikas ning hoiustada neid sobivates tingimustes....
Kes teevad mustale sõstrale kahju? 8 kahjustajat
Põõsaste kasv sõltub suuresti mullalõimisest ja -niiskusest, väetamisest, ümbritsevast taimestikust, maaväljadest. Haiguste ja kahjurite puhangud on aastati üsna erinevad. Järjestikused sula maaga tal...
Külmavõetud taimed - mis nüüd saab?
"Mais ootamatult saabunud külmad tegid mu juba istutatud taimedele liiga - taimed on longus ja lehed kärbunud. Mis nüüd saab? Kas taimed veel toibuvad veel?" küsib murelik lugeja. Kodus.ee palus appi ...
Kasulik lehtkapsas ehk kale
Lehtkapsas on üks ütlemata kasulik aedvili. Mineraalaineid on lehtkapsas peaaegu sama palju kui spinatis....
Täpid ja laigud floksilehtedel
Violetse servaga valkjashallid laigud (läbimõõt 2–4 mm) ja violetjaspunased täpikesed viitavad floksi-helelaiksusele, punakasvioletse servaga ümmargused valkjad laigud (läbimõõt 2–10 mm) ja pruunikad ...
Ammused tuttavad toataimed taas lemmikute seas
Varasemast, sageli juba vanaema ajast tuttavad toataimed jõuavad järgmiste põlvede kodudesse. Kuidas nende eest hoolt kanda?...
8 sammu katuse talveks ettevalmistamiseks
Katus vajab kontrollimist kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ning just nüüd sügisel, kui lehed puudelt on langenud. Eesti suurima kivikatuste müüja Monieri tehniline konsultant Martin Pau...
Suvised lehtkapsad
Lehtkapsast saab peenralt võtta veel hilissügisel, kuni külmade saabumiseni....
Miks ei tohi potitaime pöörata järsku, vaid ikka jupikaupa?
Pimedatel talvekuudel püüavad toataimed napist päevavalgusest võimalikult palju osa saada. Sellepärast pööravadki nad lehed akna poole ning varredki painduvad valguse suunas kõveraks. Taim kulutab sel...
AJAKIRJAD
KASULIKUD LINGID