Kui pühapäeviti õigel hetkel Vikerraadio lahti keerata, võib peale sattuda saadetele, kus üks imeliselt mahe naishääl jutustab igihaljast muusikast või erakordsetest ehitistest. Mina olen seda ainukordset häält mäletanud pea sama kaua kui ennastki.
Me oleme harjunud arvutit ette kujutama kui suurt musta või halli kasti, mis laua all või laua peal suhiseb-vuhiseb. IBM Summiti loos (TM, 10/2018) kirjutasime superarvutist, mis tahab lausa kahe tenniseväljaku suurust pinda.
Erinevate põrandakatete uuega asendamiseks on üldjuhul mitmeid erinevaid põhjuseid! Kuid põranda hingeelu tundmata võib põranda uuendamise totaalselt tuksi keerata.
Garry Disheri „Bitter Washi tee“ räägib sellest, kuidas Austraalia väikelinnas Tivertonis on kuritegevus tõusuteel ning määritud minevikuga konstaabel peab uurima teismelise tüdruku ja täiskasvanud naise kahtlasi surmajuhtumeid.
Igal sügisel hülgan oma armastatu, et talveks pageda koosellu, mida ajendab üksnes mugavus ja kergema vastupanu teed minek.
Kummalisel kombel ei pane ühiskond sellist truudusetust pahaks, kui jutt on maal asuva suvekodu hülgamisest linnakorteri kasuks.