Kui soovid kasvatada tervist toetavate ja turgutavate omadustega marju, siis on üks selline maasikfüüsal, kes soojalembusele vaatamata valmib ka meie ilmaoludes.
Segasumma mahetalus Pärnumaal kasvatavad Triin ja Tanis Kulp maasikfüüsaleid 7. hooaega.
Ei midagi enneolematut ega keerulist. Vaid mõned kindlad nõksud, ja taevasinised iludused otsustavad igavesti sinu aeda jääda!
Imetabast värvi, taevasinised õied ei jää märkamatuks kellelegi. Suuri helesiniseid õisi aiataimedel peaaegu ei kohtagi.
Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm.
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Ladina-Ameerikas on kõrvits (Cucurbita) kasvanud metsikult üle 5000 aasta.
Meie õnneks on üksjagu taimi, keda sobib kasvatada nii maitsenaudingu saamiseks kui ka silmailuks. Neil võiks olla kindel koht iga toidusõbra ja rohenäpu rõdul või aias.
Mündid (Mentha ssp) on ühed levinumad maitsetaimed.
Kui su vanaonu oli esimese Eesti Vabariigi aegne dendroloogialegend, vanaisa tunnustatud agronoom, isa hea taimetundja ja agar metsaskolaja, siis pole vist palju võimalusi ise kõigest sellest puutumata jääda.
Pojengid ei ole üksnes rohttaimed, selles perekonnas on ka mitu puitunud vartega puispojengi liiki. Oma kodumaal Hiinas ja Tiibetis sirguvad nad põõsaks või väikeseks, mõne meetri kõrguseks puuks.