Kas oskate ette kujutada, et 100 aasta pärast on digiarheoloog väärikas ja nõutud amet. 22. sajandi uurija vaatab hardunult kujutisi, mis on taastatud kunagistelt infokandjatelt.
Keskkonnaprobleemide valupunkte on palju ja kahjuks on üks neist ka moe- ja tekstiilitööstus. Kuidas saame oma igapäevaste tarbimisharjumustega mõjutada brände ja tootjaid ning kuidas rakendada oma käsitööoskusi parimal moel, et olla jätkusuutlikumad?
Pidev enda süüdistamine ja muretsemine mõjuvad halvasti nii suhetele kui ka seedimisele. Kuid ära muretse, muretumalt elamist saab õppida ja harjutada.
Süütunne võib olla kas põhjendatud või liialdatud.
Et oma aia juurikad, puu- ja köögiviljad ei kaoks toidulaualt saagikoristusajaga, on hea neid varuda ka talveks. Targalt säilitades vead nendega kevadeni välja.
Koduaias võiks kindlasti olla ka mustikapõõsaid, et need maitsvad ja antioksüdantidest pungil viljad oleksid kohe käeulatuses võtta.
Mustikatest on saanud meil tavalised aiamarjad, mida kasvatatakse lisaks sõstardele, karusmarjadele, vaarikatele ja teis
Hoolitsemine aia uue saagi eest algas juba märtsis viljapuude lõikusega. See töö jätkub pungade puhkemiseni, mis algab aprilli lõpus.
Topinamburit kutsutakse veel maapirniks või mugulpäevalilleks. Viimane nimi iseloomustab taime eriti hästi.
See, et vanemad põlvkonnad kurdavad, et noored on hukas ning istuvad ainult ninapidi nutiseadmetes pole midagi erakordset, aga kas nutiseadmest võib ka tõeliselt sõltuvusse jääda, kuidas see noorele mõjub ning kuidas seda ära tunda?
„Oleme noorte digio