Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Paljusid aednikke köidab võimalus luua unikaalne uus taimesort. Mitmel pool maailmas kasutatakse koolides taimede paljunemise selgitamiseks just päevaliiliaid, kelle ristamine on jõukohane isegi lastele.
„Kui sa keeldud õppimisest, läheb elu väga kiiresti raskeks, sest sa ei mõista maailma enda ümber,“ ütleb haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro. Praeguses keerulises maailmas on teadmised eriti olulised.
"Ühel hetkel on vaja vähemasti enda suhtes olla julge, sest lõpuks kardad ega usalda iseennastki," tõdeb Rakvere teatri näitleja Liisa Aibel, kes põhitöö kõrvalt alustas taas õpinguid ja tudeerib nüüd sotsiaaltööd.
Tuhisedes mööda kindlat rada nagu jook
Igihalja lehestikuga kolhise luuderohtu on aias lihtne pidada ja tal on ilusaid sorte.
Aastate edenedes olen hakanud ronitaimedesse suhtuma üha suureneva umbusuga.
Tuntud melomaanist telenägu ja raadiohääl Olav Osolin astus paar aastat tagasi oma humoorikate memuaaridega Eesti kirjanike väärikatesse ridadesse. Eelmisel aastal üllatas ta lugejaid aga hoopis lustaka roimaromaaniga "Kus lendab part".
Kõigil meist pole oma aiamaad, kuid see ei ole tõelisele aiapidajale tänapäeval enam takistus. Aretatud on palju väikesekasvulisi köögiviljasorte, populaarseimad on tomatid.