Drenaaž hoiab keldrist niiskuse eemal
Ketlin Rauk
TM Kodu & Ehitus
Keldriga hoonel on oluline drenaaž maja ümber | Shutterstock

Keldrist niiskuse tõrjumiseks ja korraliku õhuvahetuse tagamiseks ei piisa enamasti ventilatsioonist, vaid drenaaži rajamine peaks olema pigem reegel kui erand.

Kelder rajatakse üldjuhul maja ehitamise käigus maja alla maapinnast madalamale või eraldiseisva ehitisena. „Keldri puhul on enamasti eelkõige tegu hoiuruumi, abiruumide või ka tehnosüsteemide paigutamise kohaga – kanalisatsioon-veevärk, küttesüsteem, korstnajalg,” loetleb OÜ Akvedukt hulgi- ja projektimüügi arendusjuht Vallo Vunder.

„Olenemata asukohast tuleks kõrge pinnasevee ohu vältimiseks rajada korralik drenaaž ja hüdroisolatsioon, ja katuseveed  kindlasti eemale juhtida. Samuti peab liigniiskuse, aga ka radoongaasi vältimiseks olema tagatud hea õhuvahetus. Viimasele aitab kaasa korstnaventilatsioonilõõri või tahkeküttekatla kasutamine keldris. Akende olemasolu korral piisab aeg-ajalisest tuulutamisest, tihti aga rajatakse ka statsionaarne sundventilatsioon.”

Drenaaž hoiab niiskuse eemal

ETS Nord AS-i müügiosakonna juhataja Einari Karm ütleb, et keldri puhul on teatavasti tegemist ruumiga, mille seinad on alati külmad, niisked ja kuivavad alati nö sissepoole

„Seetõttu peavad sellised ruumid olema kindlasti alati hea õhuvahetusega. Sõltuvalt ehituslikult lahendusest, kas seinad ja põrand on väljast poolt hüdro- ja soojusisoleetitud, võib pinnasevee tase olla piisavalt suur, et seda on vaja majast eemale juhtida, vältimaks selle sattumist keldriruumisesse.”

Karm rõhutab, et selle vältimiseks ei ole ükskõik kui heast ventilatsioonist kahjuks vähimatki kasu ja tuleks ikkagi kasutada drenažeerimist, mille rajamise vajadus selgitatakse üldjuhul välja hoone projekteerimise käigus: „Tänapäevases majas soovitakse kasutada kogu kasutuses olevat pinda võimalikult efektiivselt, seega peaks drenaaži rajamine vihmavee ärajuhtimiseks olema küll pigem reegel kui erand.”

Ka Uponor Eesti OÜ turunduskoordinaator Mariaana Sõnajalg räägib, kui oluline on drenaaž maja ümber: „Keldriga hoonetel tuleks hoone ümber alati rajada drenaaž, sest ainult ventilatsiooni tõhustamine ja niiskustõke keldris sees ei lahenda niiskusprobleemi. Keldrita hoonete puhul sõltub vajadus pinnasest – kui on olemas looduslikult kuiv ja vett läbilaskev pinnas, siis sellisel juhul võib hakkama saada ka drenaažita.”

Sõnajala sõnul on väga oluline alati jälgida, et vesi oleks juhitud hoone vundamendist eemale ja torud paigaldatud õige kaldega: „Levinumaid vigu, mida drenaaži rajamisel sageli tehakse, on drenaažitorustiku paigaldamine vundamendi taldmikust ülespoole. Kindlasti ei tohiks juhtida drenaaži- ja sademevett kanalisatsioonivõrku ning suunata vihmavett omakorda drenaažitorustikku.”

Sõnajalg soovitab sademe- ja drenaaživee juhtida eraldi torude kaudu õuekaevu, kust suunatakse vesi edasi selleks ettenähtud kohta – näiteks sademeveesüsteemi, mahutisse, imbkaevu või kraavi. Torustik peab olema seest sile, et vajadusel oleks võimalik torusid pesta. „Üldjuhul on eramajale drenaaži paigaldamiseks vaja professionaalide abi,” on Mariaana Sõnajalg veendunud.

Kokkuvõtvalt soovitab ta juba enne maja ehitamist drenaaži peale mõelda ning siinkohal alati eelistada kvaliteetsemaid tooteid: „Hiljem drenaaži paigaldama hakata või siis ebakvaliteetse toote kasutamisest tekkinud probleemide tõttu võib hilisem vigade parandamine oluliselt kallimaks minna.”

Pump aitab kaasa

Ekstreemsematest situatsioonidest, nagu näiteks ülimalt niiske pinnas, puudulik hüdroisolatsioon, üleujutused-uputused ja veeavariid, tulenevate hädade ennetamiseks on Vunderi sõnul soovituslik ehitada keldripõrandasse ka väike kogumiskaev, millesse saab paigutada tühjenduspumba: „Tühjenduspumbad on üldjuhul väikese tõstekõrguse ja suure tootlikkusega, mistõttu ongi võimalik lühiajaliselt suure koguse vee eemaldamine. Eraldi pumbad on nii ajutiseks – tavaliselt plastkorpus ja kinnine tööratas – kui ka statsionaarseks – roostevaba korpus ja lahtine tööratas – kasutamiseks.”

Vunder lisab, et samuti peab pumba valikul lähtuma kindlasti pumbatavast vedelikust: on vahe, kas on tegu puhta vee, drenaaživee, pesuvee või reoveega. Vähetähtis ei ole tema sõnul ka pumbatootja valik ning muidugi hind: „Enamikul uputatavatel pumpadel on ujuklüliti, mis veetaseme langedes katkestab vooluahela ja kaitseb pumpa kuivalejäämise eest. Kallimad pumbad on varustatud sisseehitatud ujukite ja termokaitsmega.”

Ta märgib, et usaldada tasuks enamikku Euroopa toodangust, nt Nocchi, Grundfos, Flotec, TIP, Pedrollo, aga ka soodsama hinnaklassiga Euroopa tootjate Hiina tehastes valmistatut, nt Delfin: „Need tehased on spetsialiseerunud ainult pumpade valmistamisele ning tooted valmivad Euroopa ematehase range kontrolli all. Turul liigub aga paraku ka palju tühjenduspumpasid, mis on valmistatud Hiina segatootmisega tehastes ja olenemata imeodavast hinnast võb vaskmähiste asemel olla alumiinium, mähise lakikiht on imeõhuke või mõnikord isegi suisa olematu, roostevaba võll võib poole pealt üle minna tavaliseks rauaks jne, rääkimata juba käivitamisel eemalduvast töörattast, puudulikust toitekaabli veekindlast ühendusest vms.”

Artikli märksõnad