Vaata: publiku lemmikkodu konkursilt „Kodu kauniks 2016”.
Ele Praks
Kodu & Aed
„Kahjuks läks esimene talv nii kiiresti, et pliidi katsetamise jätame järgmisesse aastasse. Alati tundus elektripliidil pannkookide tegemine kiirem ja lihtsam mõte olevat,” vabandab Jonatan. | Juta Kübarsepp

Perekond Lige kodu on väike. Ja nagu väiksed asjad vahel kipuvad olema, on see hästi armas. Nii arvavad ka teised: nende kodu hääletati publiku lemmikkoduks konkursil „Kodu kauniks 2016” ning pälvis preemiaks 1500 eurot  Endoverilt.

Kes: Katariina (28), Jonatan (30), Aaron Johannes (4) ja Hugo Alfred (1)

Mis: 71 m² (100 m² koos katusealuste pindadega) saja-aastane puumaja

Kus: Pelgulinnas Tallinnas

Vana puust maja endast peajagu kõrgemate vahel on värske värvkattega, rohelusse uppuv: armas nagu magav laps, ainult et väärikalt saja-aastane. Ja asub ta nooruslikult sagiva Telliskivi Loomelinnaku lähistel. See sobib pererahvale hästi, sest nad on ka ise energiast pakatav noor ja muhe perekond. Ehitusinsenerist Jonatan ja arst-residendist Kata kasvatavad kahte poega: Aaron Johannest ja Hugo Alfredit.

„Oleme esimese talve hästi üle elanud. Palju ahju kütnud ja hubaselt tule prõksumise ees istunud. Teeme majas sügisel tõenäoliselt ka veidi ümberkorraldusi, sest aasta alguses on perelisa oodata,” sõnab isa Jonatan. Noore pere elujõud on märkimisväärne – piisab ehk sellest, kui avaldada, et ema Kata jõuab kahe lapse ja arstiameti kõrval olla ka basskitarrist Daniel Levi bändis.

Eelmisel suvel kirjutas Jonatan meile konkursile „Kodu kauniks” saadetud kodututvustuses: „Meie kodu keskmeks on avar köök, kuhu paistab värske hommikupäike. Elutoas on ruumi sõpradega istuda, raamatut lugeda või pilli harjutada ja üleval on magamistoad. Mööbel on kombineeritud: Ikea, vanematelt ja vanavanematelt saadud kingitused, nagu Lutheri toolid ja söögilaud möödunud sajandi algusest. Palju asju on ise tehtud," kirjutas ta.

"Inspiratsiooni olen saanud näiteks ühe teise 100-aastase maja rekonstrueerimisel üle jäänud ehitusprahist, mille projektimeeskonnas olin. Meie pere lemmikdetailideks on vaieldamatult hea sõbra Johanna Tammsalu (Tamma Design) poolt disainitud esikunagi Nörk Rack ja keraamiline elutoalamp Solid Spin. Pimeda ja vihmase sügishooaja ootuses hakkame kindlasti nautima Rootsist toodud vana kahhelahju ning köögipliiti. Oleme tänulikud oma armsa kodu eest.”
 

Pere oma maja

Maja ostuhetk langes just teise lapse sünni eelsesse aega. „Tulime väikesest üürikorterist natuke suuremasse majja. Maja oli olnud pikalt müügis. Üks muhe kunstimehikene oli selle kunagi endale ostnud ja maja aastaid vaikselt ehitanud. Ostuhetkel oli see juba peaaegu valmis, planeering muudetud ja suuremad tööd tehtud,” kiidab Jonatan. „See koht meeldis meile esimesest pilgust, nii et ostuotsusega ei olnud mingeid kahtlusi. Maja oli sissekolimisvalmis, aga tegime kõik ikkagi enda maitse järgi üle.”

Uus köögimööbel ja allkorruse tapeedid leidsid oma päikeselise koha selles kodus juba sel ajal, kui väike Hugo Alfred alles ema kõhus siputas. Kolm päeva pärast sissekolimist tuli laps aga rõõmuga ilmale – et hakata vastvalminud kodust kohe täit mõnu tundma.

Andeka pere andekad sõbrad

Köögis on teiste hulgas heleda sinakasrohelise nahkkattega 1950-ndate söögitoolid. Selle kodu jaoks on nad erksaks uuenenud loomingulises palangus. See juhtus nii, et ühel pühapäevaõhtul kell 9 helistas Kata disainerist sõbrale Johanna Tammsalule: „Mul oleks vaja toolikatted ära vahetada.” „Tule läbi,” ütles Johanna, kes tol hetkel ei olnud veel suuri disainiauhindu ära noppinud, „olen just töökojas.”

Nii said toolid ühe õhtuga helgelt värviliseks. Toole on aga vaja, sest avatud ja rõõmsameelsel perel käib palju külalisi. Vanade mööbitükkide, maja ja detailide ning uue ja moodsa sümbioos loob mõnusa turvatunde, nagu oleks kogu aeg üheskoos mitu  teineteist toetavat põlvkonda, kõik sõbralikult ümber laua. Elutoa supermoodsa sinise laelambi taga rahustab seina ühe teise andeka sõbra, fotograaf Hanna Veermäe tehtud hõbedakarva perepilt, pildistatud puuküttesõbraliku puuriida taustal ja puumajas elavatele sõpradele.

Kust kõik hea tuleb

Klaveri kohal on Kata enda tehtud maal. Kata harjutas maalimist Pärnu lastekunstikoolis ja on teinud isegi seinamaale tellimuse peale, aga praegu võtab pintsli kätte peamiselt oma lõbuks ja lõõgastuseks. Katariinal on tõsine ja vastutusrikas töö: ta on arst-resident radioloogia alal. „Radioloogia on ka üsna loominguline eriala,” muigab Kata. „Arstiõpingud on nii tihedad, et peabki tegema midagi muud lisaks, muidu läheb hulluks,” naerab Kata, kes õpingute ja pere kõrvalt ei ole jätnud ka muusikuna tegutsemist. Bassimängija Katariina on pärit viielapselisest perest, kus kõik mängisid mingit pilli, nii et muusika tuli tema ellu üsna iseenesestmõistetavalt. Selle peale lisab Jonatan muheledes, et tema on pärit väikesest perest: „Mul on ainult õde ja vend.” Aga jah, kui kõik kokku tulevad – Jonatani ja Kata õed-vennad ja nende lapsed –, siis on kokku väga suur ja väga noor pere.