Nina tööle
Rusikareegel on: kirbuturult võib muretult osta kõike, mida saab pesta: nõusid, beebivarustust, patju, tekke, vaipu, mänguasju, köögitarvikuid.
Pea meeles:
• rõivaid ostes pane nina tööle ja nuusuta meeldima hakanud rõivaese hoolikalt läbi, sest on mõni lõhn, millest ei saa lahti ühegi pesu ega tuulutamisega, nt mõni väga intensiivse lõhnaga lõhnaõli
• kui rõivastel on kerge hallituslõhn, saab selle pesus välja; kui aga lisanduvad ka hallitusplekid, siis tasub ostust loobuda, olgu tegemist kui tahes huvitava firmatootega – hallitusplekke ei saa kuidagi välja
• tähelepanelik peab olema plastmassist nõude ja plastmänguasjade valikul. Kui valmistajamaa on tundmatu, siis ei kehti nõude ja mänguasjade kohta samad reeglid nagu poes müüdava kauba kohta ja neist võib eralduda kahjulikke aineid
• elektriliste kodumasinate ostmisel peaks samuti olema ettevaatlik ja hoolikas, tark tegu oleks need enne kasutamist lasta asjatundjal üle vaadata, et poleks karta lühise vms tekkimist.
Kõige parem minek uude kasutusse on tõenäoliselt riietusesemetel ja jalanõudel, hästi lähevad kaubaks ka raamatud, pildid ja raamid, mänguasjad, ja uskumatu küll, kuid ka kosmeetikatarbeid huulepulgast meikimisvahenditeni. Võimalus lauvärviga mõni silmahaigus saada olevat imeväike, teavad silmaarstid. Silma oma kaitsemehhanismid on nii tugevad, et ei lase mingil võõral bakteril haiguseks muutuda. Pisaravedelik sisaldab tugevaid baktereid ja viirusi tapvaid aineid, meikimisvahendid aga säilitusaineid, mis ei lase bakteritel lisanduda. Kosmeetikule ajavad jutud taaskasutusse minevatest kosmeetikavahenditest ja kreemipotsikutest hirmuvärinad peale. Kui kellegi teise oma kasutada, siis ainult juhul, kui nahk ja huuled on täiesti terved, arvab ta.
Jalanõud on haiguspesa
Rõivad ja jalanõud on nahahaiguste seisukohast kõige ohtlikumad, isegi ohtlikumad kui meigid, arvavad nahaarstid. Kõige suurem koll on peidus täiskasvanute jalanõudes: jala- ja küüneseenest on võimatu lahti saada, kui neil on õnnestunud kinga-saapasse sisse pugeda. Jala- ja nahaseen imenduvad jalanõu naha sisse, kust neid ei saa välja mitte mingi väega – nahkjalanõusid ju pesumasinasse ei pane. Kasutatud jalanõudest võib saada kroonilise infektsiooni, millest on väga raske lahti saada.
Laste jalanõudega asi nii hull ei ole, sest neil esineb palju vähem seeneinfektsioone, pealegi võib juhtuda, et laps on jalanõusid saanud vaid paar korda jalga panna, enne kui need väikseks jäävad. Vana tuntud kodune nõks on puhastada jalanõusid seest denaturaatpiiritusega, mida peaks müüdama rauakauplustes. Vastupanuvõime naha seenhaigustele erineb inimesiti palju ja need, kel on kalduvus igalt poolt midagi talla alla või varba vahele saada, unustagu kasutatud jalanõud igaveseks.
Rõivad pessu
Pesemata rõivastest võib põhimõtteliselt saada mõne seennakkuse, täid, muid satikaid ja isegi sügelislestad, kui eelmine omanik on neid esemeid kandnud vaid veidi aega tagasi. Täid ja satikad püsivad inimese kehast väljaspool elus kaks ööpäeva, sügelislestad ööpäeva, seened aga väga kaua.
Kõik need ohud ähvardavad vaid seni, kuni garderoobi uued asukad on läbi pestud vähemalt 40kraadises vees. Paljud inimesed pesevad enne selgapanekut rõivad kindlasti läbi, kuum triikraud hävitab viimasedki ohuallikad. Kuid on ka selliseid poode, kus kõik rõivad on pestud ja triigitud juba enne müügilepanekut. Sokke-sukki peab pesema vähemalt 60kraadises vees, pääsemaks seennakkusest.
Peatäid on omaette ooper, need ründavad tänapäeval kodusid, lasteaedu ja koole aeg-ajalt uue hooga. Kuid nende levikus ei saa süüdistada vaid vanakraamipoode, kübaraid proovitakse ju peentes kaubamajadeski. Olemaks kaljukindel, et kõik kirbud-täid on kojutoodud kaubast kadunud, võib need viia pärast pesu paariks tunniks ka 60kraadisesse sauna. Karvamütsid saunalava ei armasta, need tuleb päevaks-paariks viia õue pakase kätte. Sama protseduuri peaksid läbi tegema ka ujumistrikood ja pesu, kui viimast keegi taaskasutatuna julgeb osta.