Peet
Lihtsustatult öeldes aitab peet meie kehas verd luua. Ta on tugev antioksüdant ehk siis aeglustab vananemisprotsessi. Paljud kasvatavad oma aiamaal ise peeti. Keeda näiteks õhtul ports peete valmis ja pane marinaadi ja juba hommikul on need oi kui head. Peet on selline köögivili, mille järele tekib aegajalt hirmus isu ja siis vahepeal ununeb ta täitsa ära. Eks organism ise dikteeri, mis tal parasjagu vaja läheb. Kas olete märganud, et talvel tuleb päris tihti see „pean kohe peeti sööma!“ mõte.
Avokaado
See tumerohelise nahkja koorega rammus vili on igati hea ja kasulik. Inimesele, kes varem pole avokaadot söönud, on üsna raske selle maitset seletada. Avokaado peab olema täiesti küps. Muidu ei ole tal mingit maitset ega kübekestki seda võilaadset tekstuuri, mida selle vilja puhul just hinnatakse. Et teada saada, kas avokaado on küps, tuleb teda käes kergelt raputada. Kui kivi sees loksub, on vili valmis. Võib ka koort õrnalt pitsitada: kohe on tunda, kas viljaliha on pehme.
Meil poes müüaksegi enamasti tooreid avokaadosid. Aga pole hullu, ostke ära – kodus toasoojas läheb viljaliha juba paari-kolme päevaga pehmeks.
Avokaado on võimas antioksüdant ning meeletult kasulik nii sees-kui välispidiselt juustele, küüntele ja nahale.
Pähklid, seemned
Pähklid ja seemned sisaldavad rohkelt e-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi jm. Samuti on nad tugevad antioksüdandid. On tõestatud, et pähklite nosimine maandab stressi ja leevendab masendust.
Külmpressi-oliiviõli
Väga paljud inimesed arvavad millegipärast, et praadimisel ei tohi oliiviõli kasutada, sest see muutub mürgiseks(?!). 75 % külmpressi-oliiviõlist moodustavad monoküllastumata rasvhapped, mis on kuumuse kahjustavale mõjule teistest palju vastupidavamad ning ei muutu kahjulikeks transrasvadeks. Seetõttu on toidu valmistamisel kasulikum kasutada oliiviõli kui näiteks polüküllastumata rasvu sisaldavat päevalilleõli.
Kõige parem on aga külmpressi-oliiviõli külmalt kasutada. Väga kasulik seedimisele, nahale, veresoonkonnale ja südamele. Mitte sellepärast, et see nii kasulik on, vaid et see nii hea on. Kes kord seda tarvitama on hakanud, on oliiviõli maitsest lausa sõltuvuses.
Punane vein
Pole elu ilma klaasi punase veinita. Mõõdukalt (mitte iga päev ja mitte palju) pruukides on punane vein väga kasulik: pikendab eluiga, hoiab saledana, hoiab südame ja veresoonkonna korras jne. Kõlab nagu imerohi – aga vaid mõõdukalt! Ärge unustage, et tegemist on alkoholiga!
Tume šokolaad
Šokolaad on küll kaloririkas, aga aegajalt võib endale kohvi kõrvale lubada paar killukest ekstra tumedat ehk siis 85% kakaosisaldusega šokolaadi. Samuti tugev antioksüdant. Märksõnaks on siingi mõõdukus.
Rasvane kala
Kalaga ei peagi alati midagi keerulist ette võtma – lihtsalt kala, sidrunimahl, sool, pipar ja pisut oliiviõli. Kala sisaldab omega-3 rasvhappeid, mis on ülimalt kasulikud nii meie füüsisele kui ka vaimule. Pidevalt rasvase kala, nagu lõhe või heeringas, söömisel paraneb märgatavalt jume.
Astelpaju
Need C-vitamiinist pakatavad erkoranžid marjad on meie kliima tsitruselised. Mitte küll otseses mõttes, aga maitselt siiski. Iga päev klaasike värsket astelpaju-porgandimahla hoiab tervise ja jume korras. Astelpajumarjades sisalduvad seemned aga sisaldavad astelpajuõli, mis toimib põletikuvastaselt ning on väga hea nahale. Niisiis, kui teed blenderis astelpajumahla värsketest või külmutatud marjadest, siis purusta neid nii kaua, kuni seemned on sodid.
