Mai

• Kui maa on tahenenud, siis riisu aed üle.
• Kujunda ja sea sisse puhkenurk aias, rõdul või terrassil.
• Istuta õue suvelilli, kes taluvad hiliseid öökülmi, nt võõrasemasid, kirikakraid, kannikesi ja meelespeasid.
• Jälgi taimekahjureid ja -haigusi ning vajadusel tõrju neid.
• Korrasta ja vormi istutusalad ning peenraääred.
• Säti korda ja desinfitseeri kasvuhoone ning too sinna värsket mulda.
• Vaata üle oma seemnevaru ja külva neid, mille aeg on käes.
• Kuu algul, kui muld on soojenenud, külva avamaale porgandit, hernest, redist, koriandrit, salatit, põldube, tilli, rukolat, spinatit.
• Maa tahenedes külva otse peenrale ka suvelilli – kosmoseid, rukkililli, saialilli, päevalilli, lillherneid, magunaid jne.
• Istuta ümber ja jaga noorendamiseks või paljundamiseks (suve teises pooles õitsvaid) püsililli.
• Jätkuvalt on hea aeg põõsaste ja hekkide istutamiseks ning pügamiseks. Pea meeles, et paljasjuurseid istikuid saab istutada kuni taimede lehteminekuni.
• Enne lehtede puhkemist võid aias ümber istutada ka mullapalliga põõsaid.
• Multši põõsaste ja puude aluseid, kui maa on veel piisavalt niiske.
• Kevadväetamine on täies hoos! Väeta muru ja kõiki taimi nii ilu- kui tarbeaias. Kasuta komposti või kõdusõnnikut või vastavalt juhistele mineraalväetisi.
• Tee muru hooldustöid: külva, õhuta, remondi, väeta.
• Algab niitmishooaeg. Niida muru esimest korda, kui see on umbes 10 cm pikkune.
• Korja, söö ja varu tärkavat rohelist – naati, võilille, nõgest, karulauku, nurmenukku, oblikat, kuusevõrseid jne.
• Kata rabarber (nt ämbriga), et varred kiiremini kasvaksid.
• Korrasta vee- ja kastmissüsteemid.
• Vajadusel kaeva ümber kompostihunnik.
• Eemalda maasikatelt kuivanud lehed ja võsundid ning väeta taimi.
• Kartul ja tippsibul pane maha siis, kui muld on mõnusalt soojenenud.
• Viljapuude II pritsimine tee vahetult enne õitsemist ja III pärast õite varisemist. Riputa viljapuudele feromoonpüünised.
• Karasta ettekasvatatud taimi välisõhuga – vii need mõneks päevaks õue ja ööseks tuppa – nii ei saa istikud šokki ning juurduvad kiiremini.
• Kuu keskel istuta kasvuhoonesse karastatud tomatitaimed, kurgid, baklažaanid jt. Mai teises pooles arbuus, melon, füüsal.
• Kui muld on soojenenud umbes 10 °Cni, pane maha gladioolimugulad.
• Mai lõpus külva püsikute seemneid.
• Külasta taimelaatasid, osale rohevahetustel ja jaga, omanda, vaheta taimmaterjali ning aianduskogemusi.

Juuni

• Juunis kasvab kõik kiiresti. Ole hoolas ning järjepidev rohimise, harvendamise, kastmise, kobestamise ja kahjuritõrjega.
• Kaunista õu aiavaaside ja -amplitega.
• Kui öökülmaoht on möödas, too toalilled õue suvitama.
• Istuta õue suvelilli ja ettekasvatatud aedviljataimi.
• Külva avamaale külmaõrnu köögivilju.
• Tee korduskülve juba külvatud hernele, redisele, oale, salatile, tillile, rukolale, koriandrile jne.
• Istuta välja daaliad ja veetaimed.
• Toesta aegsasti kõrgekasvulised püsikud, ronitaimed, herned ja vaarikad.
• Niida muru sageli ja jäta peenestatud niidus murule. Väeta muru ka mõne pikatoimelise väetisega.
• Pärast lillede ja rodode õitsemist nopi ära närbunud õied. Eemalda ka õitsenud sibullillede seemnekuprad ning kuivanud lehed.
• Vajadusel lõika või püga äraõitsenud põõsaid.
• Kui kahtled, et mõni taim on talvega hukkunud, oota elumärke jaanipäevani.
• Kõrvalda maasikataimede külgvõsundid ning kaitse peagi valmivat saaki lindude eest.
• Tee kasevihtu.