Betoonpõranda kuivamise kohta levib palju eksiarvamusi. Vana rusikareegel on seni olnud, et betoonpõranda paksus kuivab kiirusega 1 cm nädalas. Selle reegli põhjal peaks 10 cm paksune betoonpõrand viimistluseks valmis olema 10 nädala pärast peale valamist. Kurb küll, aga see arvamus ei vasta tõele.

Liiga aegsasti põrandakattega kaetud betoonaluspõrandatest on pisitasa olnud pidevalt uudiseid ja teateid. Soomes on sellest juttu olnud juba sedavõrd tihti, et probleemist ei viitsitagi enam huvituda ja ka asjast kirjutamist trükiajakirjanduses on jäänud vähemaks.

Asi on aga siiski eriti oluline ja peaks pakkuma huvi kõigile, kes tegelevad ehitamisega või on ostmas kinnisvara. Lihtsate küsimustega võib vältida hilisemat meelehärmi, kui vaid osataks küsida: "Millal on selle hoone betoonpõrand valatud? Kui paks valatud betoonplaat on ja millal sellele on tehtud põrandakate?"

 

Probleemid – betoonpõrand kahaneb kuivades

 

Kui betoonplaadi suhtes on põrandaviimistlus tehtud betooni kuivamise reegli – 1 cm nädalas järgi, võib eeldada, sõltuvalt põrandakattematerjalist, põrandakatte niiskuskahjustusi (parkett/ muud orgaanilised põrandakattematerjalid), liimitud põrandakatete puhul võib liimi ja niiskuse koosmõjul tekkida siseõhuprobleeme ja terviserikkeid või siis plaatidega kaetud betoonpõrandalt hakkab ohtralt põrandaplaate lahti tulema.

Betoonpõrand kahaneb kuivades meetri kohta 0,2–0,6 mm sõltuvalt vee hulgast kuupmeetri betooni kohta ja tugeva vuugitäitega paigaldatud keraamilised põrandaplaadid tulevad betoonaluselt lahti, kui see nende all kuivab.

Jämeda arvutuse kohaselt peab vett ühest betoonikuupmeetrist haihtuma 70–95 liitrit, enne kui betoonpõrand on põrandakattematerjalidega katmiseks sobilik. 10 cm paksuse betoonplaadi puhul teeb see ämbritäie vett iga põranda ruutmeetri kohta.

Kondensioonikuivati võrdluse ajal tehtud mõõtmistest selgus, et nelja nädala pikkuse seireaja jooksul kuivas betoonpõrand vaid kümmekond pügalat.

 

Mida sügavamal on niiskus, seda kauem kuivab

 

Kui betoon peab kuivama veel 40–50 pügala võrra, on betoonpõrand katmiseks kuiv alles nelja kuu pärast. Kõnealuse objekti põrandad olid enne mõõtmistega alustamist kuivanud juba 76 ööpäeva. Tsemendiliim oli betoonilt ära lihvitud betooni valamise järel kahe nädala pärast. Niipalju siis sellest "nädal ja sentimeeter" rusikareeglist.

Betooni pealispind võib kuivada üsna kiiresti, aga mida sügavamal betoonis niiskus on, seda kauem võtab aega selle sealt välja aurumine.

Betooni kuivamise vana rusikareegel võib paika pidada õhukeste, 4–5 cm paksuste betoonplaatide valu puhul, aga sealt edasi suuremate betooni paksuste puhul kulub iga sentimeetri kuivamisele vähemalt 4 nädalat.

Eelmainitud põhimõtte kohaselt 10 sentimeetri paksune betoonpõrand ongi katmiseks piisavalt kuiv, alates betooni valust, alles poole aasta pärast, eeldades, et betoonpõrandale ei satu seal käimise tõttu vett või lund. Lisaks see poole aasta määr eeldab, et puhurisoojendus on lülitatud sisse kuu pärast põranda valamist.
 

Kiire põrandakütte kasutamine teeb betooni jahuks

 

Põrandakütte kasutuselevõtmisel peab olema ettevaatlik. Kui põrand kuivab liiga kiiresti, jääb betoon nõrgaks. Betoonpõrandat peakski laskma rahus vähemalt terve kuu kuivada, enne kui seda hakata kuivatama.

Suvel kuivab betoon aeglaselt, kuna soe välisõhk on niiske. Selle tõestuseks on, et kuumal suvepäeval pesu õues ei taha lihtsalt ära kuivadagi.

Kuigi kondensioonikuivatite võrdluses betoonpõranda kuivamist jälgiti pinnaniiskusanduriga, on paljudel varasematel ehitusobjektidel sama aeglast betooni kuivamist täheldatud ka puuriga betoonpõrandasse tehtud auku paigaldatud anduritega betooni niiskust mõõtes.

Kogemuse põhjal on 10 cm paks betoonplaat katmiseks piisavalt kuiv betoonivalu järel 24–28 nädala pärast, veidi tingimustest sõltuvalt ja ilma põrandakütteta.

 

Eri firmade maaniisked betoonid kuivavad erinevalt

 

Väidetakse, et maaniiske betoon on katmiskõlblik valamisest juba kolme nädala pärast. See on väga julge lubadus. Kui see väide on õige, siis lükkab maaniiske betoon, ajalisi ehitamistähtaegu silmas pidades, senise traditsioonilise märgbetooni troonilt. Maaniisket betooni pakkuvatel firmadel on igaühel oma retsept, kuidas nad oma betooni segavad, just nagu tavalisegi betooni puhul. Just sellest retseptist ehk sellest, mida betoon sisaldab, sõltub suuresti betooni  kuivamisaeg. Ei ole sugugi nii, et kõigi maaniisket betooni pakkujate betoonid kuivavad võrdse ajaga.

TM jälgis firma Bakason Oy Bekafloor maaniiske betoonimassiga põrandavalamist eelmise aasta maikuus. Bakasoni betoonis on killustiku terasuurus kõige rohkem 5 mm ning see on kõik enne segamist pestud ja kuivatatud. Tsemendina kasutatakse SEM1 220–240 kg/m³ ja vett vaid 80 l/m³. Tootja ise nimetab oma betooni poolkuivaks.

Traditsioonilises põrandavalubetoonis on tsementi u 300 kg/m³ ja vett 180–220 l/m³. Üldiselt on traditsioonilise põrandabetooni kvaliteet suurepärane, mis on 16 ja 16 tähistab betoonisoleva killustiku suurimat terasuurust. Võib oletada, et betoonimass, milles on kuupmeetri kohta 100 liitrit vähem vett, kuivab tunduvalt kiiremini.

 

Põrandapaigaldajad ei pea enam rabelema

 

Bekafloor-põrandabetoonimass segatakse kokku kohapeal. Autosse mahub täiuslik mini-betoonitehas. Väiksema autoga, millega ka kõnealuse objekti põrandavalu tehti, on võimalik objektile kohale toimetada materjal 12 m³ betoonivalu jaoks.

Suurema poolhaagisega autoga saab kohale toimetada vahendid isegi 15 m³ betooni jaoks. Kui materjalist ei jätku, tuuakse lisa teise autoga ja sedasi töö ei jää seisma valumaterjali puuduse pärast.

Eriti tore on see, et põrandavalu tegijad ei pea rabelema seetõttu, et betoonimass enne lihvimist ja silumist võiks liiga ära taheneda. Bekafloor-põrandabetooni valmistatakse kohapeal just sedavõrd, kuipalju kulub aega selle paigaldamiseks.

Muu poolest ei erine Bekafloor-betooni paigaldamine kuidagi tavalisest betoonivalust, kui vaid sellepoolest, et töötamine on puhas – vedelat betooni ei pritsi ümberringi ja lakkegi mitte, nagu tavabetooni valamisel on juhtunud.

Teine tähelepanek on see, et Bekafloor-betooniga on põrandategijatel aega, et põrand korralikult loodi saada. Traditsioonilise märgbetooni puhul on ime, kui suudetakse põrand ühekorraga 20 cm paksuseks valada. Täbaraim töö on kuivanud betoonist muhkude ära lihvimine, et oleks võimalik paigaldada suuremõõtmelisi põrandaplaate. Saab muidugi ka traditsioonilise betooniga valada siledaid põrandaid, aga Soomes on oskajaid betoonpõrandavalajaid üha vähemaks jäänud.

Maaniiske Bekafloor-betooniga põranda valamise järel ei ole vaja sellelt isegi mitte tsemendiliimi  ära lihvida, sest seda pinnale lihtsalt ei tekigi. Valutöö ja rihtlatiga valu tasandamise järel lihvitakse põrand suure lihvkettaga.

Lihvimine tehakse pika varrega masinaga kohe valamise järel väikeste aladena. Ja selliselt toimides ei ole vaja üldse enam märja põranda peale astuda. Masinlihvimine tihendab betooni pinna siledaks ja katmisvalmiks ilma muid töövahendeid kasutamata.

 

 

Põrandabetooni alla kaitsekile radooni vastu

 

Kõnealune maja on ehitatud Soome kaljumaastikule, kus esineb rohkesti radooni pinnases ja sooviti kindlustada, et maja põrandast ei saaks hoonesse tõusta radoongaasi ja nii kasutati põrandakihtide vahel erilist Delta-radoonkaitsekilet. Kile on polüolefiinist ja 0,4 mm paksune ning seda on saadaval nii 40 cm laiuse soklikattena kui ka nelja meetri laiuse rullina.

Lisaks kuuluvad radoonkaitsekile juurde nii sise- kui ka välisnurgatükid. Soklikile paigaldatakse soklile enne maja karkassi püstitamist ja ühendatakse ning liitekohtadest tihendatakse põrandale paigaldatava radoonikaitsekilega ja põranda läbiviikude juures Delta Than-tihendusmassiga ja teibiga.

Keerulisemates kohtades võib tihendamiseks kasutada Delta-tooterühma kuuluva iseliimuva butüül-kummitihendlindiga või 30 cm laia Thene-Band T300 latiga.

Kõnealusel objektil betoonpõranda kuivamine RH 70% katmiskõlbulikuks jäi ajakirjanumbri ilmumistähtaega arvestades küll lühikeseks, aga TM tegi objekti seiret, et hiljem asjast ülevaade anda. Kui maaniiske betooniga tehtud betoonpõranda kuivamine lühenes radikaalselt traditsioonilise betooniga võrreldes, siis tõrjub uus menetlus märgbetooni kasutamise ehitusturult täielikult välja. See on siis eeldusel, et maakuiv betoon nakkub sarrusega hästi ja tihendub põrandaküttevoolikute ja -kaablite ümber selliselt, et soojuse ülekandumine põrandaplaadisse ei väheneks.