Millega arvestada laudpõranda panekul ja hooldusel?

kodus.ee
Paksudest laudadest puupõrandate materjalina on kuuse soosimine tõusuteel. | Shutterstock

Vastupidi senistele arusaamadele, et kuusepuit on männi omast palju pehmem, on nende kahe okaspuu puidutugevuse vahe olematult väike. Kuuse eelistamine on ka mõistetav, sest kuuseplank on lai ja ühtlase värvusega. Seni on olnud küll mänd kasutatumaid põrandalauamaterjale, aga paljud on tüdinenud männipuidu kirjususest – männilauas on lülipuit hästi silmatorkav, kui pinda ei ole piisavalt katvalt võõbatud.

Laudpõrandate tellimisel soovitatakse tellida laudu 15% rohkem, aga kui põrandate suurus on täpselt mõõdetud, pole varuga ostmisel mõtet. Põrandalaudu on soovitatav hoida ruumis, kuhu nad paigaldatakse, 2–3 nädalat enne paigaldamist, et puit vastava ruumi temperatuuri ja niiskustingimustega kohaneks.

Kui ei kiirustata ja varutakse laudpõranda paigaldamiseks piisavalt aega, siis ei teki laudade vahele hiljem ka suuri pragusid. Suvilates, kus on palju temperatuurikõikumist, võib põrandalauad alguses kinnitamata jätta ja kinnitada need alles paari aasta pärast, kui sedasi tundub õigem.

Teisalt jällegi kuuluvad laudadevahelised praod laudpõranda olemuse juurde – kui on soov, et laudadevahelised praod ja oksakohad ei peaks põrandas näha olema ja et põrandapind peab olema  ideaalselt sile ja tasane, siis ei ole mõtet enda kodusse laudpõrandat soovida.

Üsna levinud on paigaldada põrandalauad süümustri poolest samasuunaliselt piki ruumi, aga eriti just suure ruumi puhul elavdaks ruumi põrandat, kui lauad oleksid põrandal ristsuunaliselt, mis on ka traditsiooniline viis paigutada põrandalauad kokkusobivalt ja samas ka vaheldusrikkalt.

Suures ruumis mahub teiste laudade vahele ka uhkelt 6 meetri pikkune põrandalaud. Endisaegne  põrandalappimisviis on ka ökoloogiline, kuna kõik erineva pikkusega põrandalauad kasutatakse ära ja ei aeta taga vaid seda, et lauad peavad just selle 4–5 meetri pikkusega olema.
Laudpõranda ehitamine on sobilik ka neile, kes ametilt ehitajad pole – kui ongi midagi veidi viltu läinud, ei ole muud, kui lauad lihtsalt aluskonstruktsioonilt lahti võtta ja uuesti paigaldada, harjutamine teeb meistriks.

Kasutatud ehitusmaterjalidega tegelevates firmades pakutakse üsna vähesel hulgal ka lammutustöödel saadud vanu, aegade jooksul paatinalihvi saanud põrandalaudu.
On tore, kui inimesed oskavad hinnata kunagi tehtut ja osatakse hoida ja hooldada neid suurepäraseid omaaegseid hooneid ja laudpõrandaid, sest selliseid vanu aardeid enam juurde ju ei teki.

 

Kaunis pind läbi aegade

 

Puidu pinna väljanägemine sõltub puu liigist. Kui tahetakse et laudpõrand oleks läbipaistva valge värvi tooni, siis on parim puuliik kuusk, kuna kuusepuit ei muutu vöödiliseks. Taani stiilis hallikasheleda põranda saab selliselt, et kuuse-põrandalaudu võõbatakse leelise ja õliga. Õli kasutamine on oluline, sest leelis kuivatab puidu pinda sedavõrd, et see võib pinde ajavaks muutuda.

Vastupidavaim pinnatöötlusvahend on õlivaha. Õlivahaga töödeldud põrandat ei ole vaja edaspidi lihvida, vaid kantakse põrandale lihtsalt uus kiht õlivaha. Õlivahaga saab lihtsalt viimistleda pinnad kauniks. Hea nõuanne: kõige peale tasub võõbata värvitut vaha, mille all toonitud õlivahaga põrandapind on tõeliselt hästi kaitstud ja kauakestev.

Vana kombe kohaselt on laudpõrandaid vedelseebiga küüritud, aga seda põrandapuhastusviisi kasutatakse üha vähem. Vedelseebiga põrandapesu saab hõlpsamini ja kergemini teha selliselt, et põrand alguses õlitatakse ja seejärel küüritakse vedelseebiga.
Vana või osaliselt uute laudadega parandatud laudpõranda võib ka üle värvida, kui on tunne, et põrandapinna selliselt enda jaoks ühtlasematooniliseks saab. Laudpõranda lakkimise peale pole seni tuldud ja seda ka ei soovitata mitte.

 

Põranda puhastamine viimistlusaine põhiselt

 

Üldine reegel laudpõrandate puhastamise suhtes on see, et millega laudpõrand on võõbatud, sellega seda ka puhastatakse. Kui soovitakse põrandat pesta vedelseebiga, siis selleks, et mitte musta vett korduvalt kasutada, peab alati olema pesemiseks kaks ämbrit.
Laudpõrandat pestes ei tohi vesi kuu olla, olgugi, et arusaam on ju selline, et kuum vesi puhastab hästi. Koristustööde asjatundjate sõnul kasutavad soomlased kodus pindade puhastamisel liiga palju vett; sedavõrd palju, et pinnad riknevad. Liiga kuuma veega ei sobi ka laudpõrandaid pesta, sest vesi muudab puidu pinna pinnuliseks.

Oluline on puhastusainete pH-sisaldus. Kui on õlitatud või õlivahaga töödeldud põrand, valitakse põranda puhastamiseks neutraalse pH-ga pesemisvahend. Parim on, kui pesuvahend sisaldab ka puidu kaitseaineid; näiteks linaõli sisaldava vedelseebiga saab põranda puhtaks ja ühtlasi kaitsekihiga kaetud.
Kui nädalas korra laudpõrandat puhastada, siis ei kasutata ei kuuma vett ega tugevaid pesuvahendeid, aga teatud ajavahemike järel peab ka põhjalikuma põrandapesu ette võtma.

Sarnased artiklid