Hallituse eemaldamine ei lahenda probleemi ilma niiskuse põhjust kõrvaldamata

Kui hallitus on juba tekkinud, tuleb see esmalt eemaldada mehaaniliselt ja sobiva puhastusvahendiga. Tavaline seebivesi ei ole piisav, sest see ei hävita hallituse eoseid, vaid eemaldab ainult nähtava kihi. Tõhusam on kasutada spetsiaalseid hallitusvastaseid vahendeid või näiteks alkoholi või vesinikperoksiidi lahust. Pärast puhastamist on oluline pind põhjalikult kuivatada, sest niiskus loob hallitusele uuesti kasvutingimused.

Pikaajaliselt on kõige olulisem siiski niiskuse kontroll. Siseruumide õhuniiskus peaks jääma umbes 40–60 protsendi vahele, sest sellest kõrgem tase soodustab hallituse teket. Ventilatsioon mängib siin keskset rolli. Kui majas puudub sundventilatsioon, tuleb ruume regulaarselt tuulutada, eriti pärast pesemist, duši all käimist või toidu valmistamist, kuna need tegevused suurendavad õhuniiskust märkimisväärselt.

Samuti mõjutab hallituse teket see, kuidas ruumid on sisustatud. Kui mööbel on surutud tihedalt vastu välisseina, ei pääse õhk liikuma ning niiskus koguneb pinnale. Külmad seinapinnad soodustavad kondenseerumist, mistõttu aitab sageli ka parem soojustus või külmasildade vähendamine.

Kui hallitus kipub hoolimata puhastamisest tagasi tulema, võib see viidata sügavamale probleemile, näiteks puudulikule ventilatsioonile, konstruktsioonilistele külmasildadele või isegi leketele. Sellisel juhul ei piisa enam pindmisest puhastamisest, vaid tuleb leida ja kõrvaldada niiskuse tegelik allikas.

Kokkuvõttes ei seisne hallituse tõrjumine ainult selle eemaldamises, vaid eelkõige tingimuste muutmises, mis selle tekkimist võimaldavad. Kui kodus on stabiilne niiskustase, hea õhuvahetus ja külmasillad on kontrolli all, ei teki hallitusel enam soodsaid kasvutingimusi.

Loe ka: Ära toida kodus hallitust! 

Remont hallitust ei tapa. Milliseid ehitusmaterjale hallitusseened armastavad?