Hallituseks nimetatakse mikroseente kolooniat pindadel. Mikroseeni võib nimetada rahvakeeles ka hallitusseenteks. Üksikud hallitusseened on inimsilmale nähtamatud, nende suurus on mõõdetav mikromeetrites (mikronites) ja on 1–3 µm. Hallitusseente hulka mõõdetakse PMÜ/m3, mis on pesa moodustavad ühikud kuupmeetris õhus. Mõõtmine on standardiseeritud ISO 16000 standardiga ja mõõta saab ainult vastavate seadmetega.
Hallitusseened on ökosüsteemi üks osa, nad on õhus pidevalt olemas. Me ei saa rääkida hallitusseente tõrjest, vaid ainult nende hulga vähendamisest õhus ja/või pindadel. Kui me hävitame hallitusseened, siis hävib meie elukeskkond.
Siiski koormavad hallitusseened suurtes kogustes (olenevalt liigist; igal liigil on oma piirkogus PMÜ/m3) inimese immuunsussüsteemi ja siis tuleb hallitusseente hulka õhus ja/või pindadel vähendada.
Kuidas siis vähendada hallitusseente hulka õhus?
Hallituse (mikroseente kolooniate) tekkeks pindadel on vaja põhiliselt kahte asjaolu (on ka teisi, vähem tähtsaid asjaolusid): toitaineid (orgaanilist ainet) ja niiskust. Seega on hallituse tekke vältimiseks vajalik puhastada pindasid, kus orgaanilisi aineid koguneb (köök, vannituba, panipaigad). Puhtus on üks olulisemaid hallituse teket pärssivaid tegureid.
Hallituse tekkeks pindadel on vajalik väga väike toitainete hulk, see võib ladestuda pindadele ka õhust, kus on alati lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Seega tuleks vähendada orgaanilise aine sattumist õhku (köögis aitab sellele kaasa kubu, korralik filtritega ventilatsioon jne).
Teiseks teguriks on niiskus. Teadusuuringud on näidanud, et hallitusseened vajavad arenguks õhu suhtelist niiskust üle 70% RH, õhuniiskuse järgimiseks tuleks hankida hügromeeter. Kui õhuniiskus läheb üle eelnimetatu, siis on seda vajalik vähendada ventilatsiooni ja/või õhu kuivatamise vastavate seadmetega. Selleks, et õhuniiskus ei läheks üle lubatu, tuleks märjad pinnad kiiresti kuivatada, tagada normikohane ventilatsioon ruumides ja vältida vee kondenseerumist.
Õhuniiskust tõstavad ka koduloomad, toataimed, pesu kuivatamine toas ja inimeste suur hulk ruumis. Kondenseerumise vältimiseks tuleks kontrollida (eriti talvel) välisseinte, põrandate ja lagede pinnatemperatuure ja võrrelda neid õhutemperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumis.
Kui pinnad on jahedad, siis kondenseerub vesi juba väikese suhtelise õhuniiskuse juures ja hallitus on sinna kiire tekkima.
Kui palju soosib hallituse teket meie kliima või on see siiski seotud sisekliima olukorraga?
Väliskeskkonna (õhu) mõju sisekeskkonnale (õhule) on oluline. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA loeb siseõhu normaalseks, kui hallitusseente liigiline koostis siseõhus on sarnane välisõhuga ja kogused kuupmeetris õhus on väiksemad kui välisõhus. Seega on suvel ja sügisel hallitusseente hulk õhus suurem niihästi sise- kui ka välisõhus.
Näiteks kui lähete sügisel metsa ja hingate värsket õhku, siis on seal õhus tohutul hulgal (üle 1000 PMÜ/m3) hallitusseeni, kuid te tunnete ennast nendele vaatamata suurepäraselt ja pärast metsaskäiku on tervis parem kui enne sinna minekut. Ruumides mõjutavad hallitusseente arengut eelmises küsimuses nimetatud tegurid.
Kui naabri korteris on hallitus, kas see võib ka minu korterisse levida?
Kui naaberkorter hallitab, siis kas see mõjub ka minu tervisele? Hallitusseened levivad ühest ruumist teise õhu kaudu ning kui ühes ruumis on kõrge kontsentratsioon ja ruumid on omavahel ühendatud, siis tõuseb ka teises ruumis kontsentratsioon. Selle vältimiseks tuleks kontrollida ruumidevahelise õhu liikumist, nt ühiste ventilatsioonisüsteemide toimimist, põrandaäärtest õhu sissevoolu ja paljusid teisi tegureid. Sellistel juhtudel olen soovitanud ventilatsiooniseadmetega väikese ülerõhu tekitamist korteris, siis väheneb võimalus, et naaberkorteritest suure kontsentratsiooniga õhk teile levib.
Tee tõrje enne remonti
Kui tegemist on hallitusega, siis tuleb teha tõrje, see tähendab pindade puhastamist ja hallituse surmamist.
Õnneks on tänapäeval poodides müügil väga laias valikus hallitustõrjekemikaale. Ühed on lagunevad ained (ei anna pikaajalist kaitset) ja teised pikaajalise toimega. Kuna valik on väga suur, on raske on sealt välja valida õiget ja parimat, kui puuduvad kogemused ja teadmised.
Kui ise kemikaali valiku ja selle töötlemisega hakkama ei saa, tasubki kohale tellida spetsialist, kes annab nõu ja vajaduse korral teeb korraliku hallitustõrje. Hallitustõrjet pakkuvaid firmasid on Eestis mitmeid.
Tõrjeteenuse käigus võib protsess kujuneda erinevalt. Kui hallitust kandvat seina pole vaja ning omanik ei taha, et hallitus elamises veel rohkem laiali läheb, siis kõigepealt surmatakse see hallitus ära odavama kemikaaliga, lammutatakse sein maha ja ehitatakse asemele uus. Kui seina aga tahetakse alles jätta, surmatakse hallitus, puhastatakse pinnad hallitusest ja kaetakse kogu sein pikaajalise mõjuga kemikaaliga. Ja kõige lõpuks viimistlus.
Sageli ei saada hallitusest jagu ka peale remonti, ikka lööb värvi kobrutama ja hallitus tekib uuesti, kuigi on kasutatud hallitusvastast värvi. Selle põhjuseks on tihti just kortermajade ebapiisav ventilatsioon, külmad otsaseinad, halvasti soojustatud akende ümbrused ja muud külmasillad, kus niiskus kondenseerub. Samuti kipsplaadist vannitoad, sest niiskuse ja kipsplaadi kombinatsioon meeldib hallitustele väga.
Likvideerida tuleb põhjused
Isegi kui teed tõrje ära, kuid põhjust ei likvideeri ehk ventilatsiooni toas ei paranda, püsib ka parimate kemikaalidega hallitusvaba resultaat vaid pool aastat. Tõrje on üks asi, kuid tuleb ka põhjused likvideerida. Õhuvahetuse parandamiseks tuleb paigaldada sundventilatsioon. Ehk siis seinad, aknaümbrused korralikult soojustada ja tagada piisav ventilatsioon.
Hallituse põhjuseid võib ka tagantjärele likvideerida, aga seda siis paari kuu jooksul peale tõrjet. Silmas tuleb pidada, et tõrjevahend peab olema pikaajalise järelmõjuga, sest kord juba niiskunud kivisein kuivab pool aastat kuni aasta.
Kõige suurem viga, mida hallituse esinemise puhul teha saab, on see, kui hallitus jäetakse üldse tõrjumata ja hallitanud pinda püütakse varjata uue kattega. Aga hallitus kasvab läbi, ükskõik, kas paned peale uue tapeedi või värvi.
Küsimustele vastas biokahjustuste ekspert Kalle Pilt. Allikas: TM Kodu&Ehitus
