Jalutuskäik Jaapani aias

Ain Järve
Lummav vaatepilt. | Toomas Tuul

Kadrioru pargi Kirdetiigi ümbrus on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Tunnustatud maastikuarhitekt Masao Sone järgis oma töös Jaapani aia filosoofiat, milles on kesksel kohal nii elu ringkäik kui ka looduse väljendusrikkus.

Asusime Kadrioru parki Jaapani aeda rajama mitmel põhjusel. Esiteks vajas pargi kaugeim nurk Hundikuristiku ja Kirdetiigi ääres korrastamist. Samas oli vaja midagi erilist – paika, kuhu meelitada külastajaid jalutama kaugemale kui Luigetiik ja Roosimägi.

Minu eesmärk oli luua mitte jaapanipärane, vaid tõeline Jaapani aed. Koos arhitekt Kersti Lootuse ja dendroloog Olev Abneriga otsustasime, et seda peab kindlasti kujundama jaapanlane. Õnneks innustas Kyotost pärit maastikuarhitekti Masao Sonet meie ettepanek, sest rajatava ala looduslikud tingimused – vesi, reljeef ja suured puud – võlusid meest kohe.

18d2528.jpg

Toomas Tuul

Kujundaja tehtud esimene kavand ei näinud tiigi veepinnale ühtki elementi. Aga kui me Jaapanis erinevaid aedu väisates nägime ühes veesilmas kordumatult kaunist vesiroosivaipa, veensime Masao Sonet lubama ka Kadriorgu samasugust. Nüüd istutame igal aastal Jaapani aia sünnipäeval, 31. juulil siia ühe vesiroosi. Kunagi saab see koht vesiroose täis!

Kevadel püüavad tiigi kaldal pilku õitsvad kirsid, suve hakul rododendronid, siis iirised ja võhumõõgad. Sügisel veetlevad vaatajaid lillede, sõnajalgade, puude ja põõsaste värvilised lehed.

Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval märgilise tähendusega elemendid. Rahulikud jalutuskäigud, mõtisklused, looduse nautimine ja mediteerimine ei eelda istumist ning seega ka pinkide olemasolu. Samuti puuduvad Jaapani aias valgustid.

Siia valitud puud-põõsad väljendavad parimal viisil aastaaegade vaheldumist. Algselt plaanisime aeda tuua ainult jaapani taimi, kuid Eesti heitlik kliima sai neist paljudele saatuslikuks. Seega pidime nad asendama siia sobivamatega.

Aia kujundaja on hoolega läbi mõelnud õieilu ja värvide jagunemise igasse aastaaega. Peale õitsvate püsikute-põõsaste-puude on siia istutatud okasvorme –mände ja jugapuid. Sügiseti tõmbavad tähelepanu kirgastes toonides kontpuud, korea vaher, sarapuu. Tutvust tasub teha nõiapuuga, aga ka pensilvaania vahtraga, kelle rohelised sooned lähevad veebruaris korallpunaseks. Märtsis-aprillis loobub ta siiski eputamisest, tõmmates selga tavapärase kuue.

Jaapani aia meeleoluga harmoneeruvad Kirdetiigi äärde varem istutatud väärikad hõberemmelgad, samuti vanad kased ja vahtrad.

18d2519.jpg

Tooma Tuul

Traditsioonilises Jaapani aias kummardatakse kive, sest need kuuluvad Jaapani peajumalale. Sõnatul kokkuleppel käime meiegi mööda teid ega lähe rohule trampima või kividele istuma! Jaapani aias tuleb austada loodust.

Maso Sone sai kivide paigutamiseks inspiratsiooni Tallinna vanalinna katustest. Kõrgemad neist meenutavad talle kirikutorne, üks eraldi seisev raekoda ning madalamad keskaegsete viilkatuste sakke.

18d2522.jpg

Toomas Tuul

Taimedel Jaapani aias on oma iseloom. Nad kord kummardavad loomuliku kasvukeskkonna ees, ent teinekord eemalduvad sellest, aimates järele looduse stiihiat.
Legendi järgi on jaapani iirise õiel 9 sinist tooni. Leidke need üles!

Artikli märksõnad