Kääbikukülad, koobassaunad ja murukatusega majad. Miks kasvab huvi tavapärasest erineva majutuse vastu?

Kääbikuküla mulje ei sünni juhuslikult

Virtaneni sõnul räägitakse sageli maa-alustest majutuskapslitest, kuigi tegelikult ei pea need tingimata maa sees asuma. „Need on pigem murukatusega hooned, mida saab panna nii maa peale kui ka maa alla, aga kui neid ilusasti paljundada, siis jätavad need kääbikute küla mulje.“

Tema sõnul võimaldab kasutatav võlvkonstruktsioon luua kõrgeid ja avaraid ruume, mis erinevad tavapärasest väikeehitusest. „Meie struktuurid on sellised, et saame teha kõrgeid ja avaraid ruume, millel on peal võlvkaared. Kui see katta mullaga, siis tekib omaette vaakum ja turvaline tunne.“ Lisaväärtuseks peab ta asjaolu, et vajadusel on võimalik muuta sellised ehitised ka varjenditeks. „Minu küsimus ongi, et miks ehitada pommivarjendeid lihtsalt varjendite pärast, kui saab teha mitme funktsiooniga ilusaid ehitisi, mis suudavad vajadusel inimesi kaitsta.“

Kõige rohkem huvitavad väikesed puhkekeskused

Virtanen toob välja, et seni on kõige enam päringuid tulnud väiksemate majutuskomplekside kohta, kus oleks mitu väiksemat magamiseks mõeldud kapslit ja mõni suurem saun. Tema sõnul saab selliseid lahendusi kohandada väga erinevate vajaduste järgi. „Saab teha nii suuremaid kui ka väiksemaid kapsleid ning meil on eri tüüpi saunasid.“

Eraldi tõstab ta esile suitsusaunasid, millel on tema jaoks eriline tähendus. „Minu lemmikud on loomulikult suitsusaunad, sest kivist tehtuna on nad põlematud. Koobassauna eripära on see, et tekib arhailine tunne. Võid küll pärast oma mugava duši alla minna pesema, aga saunas endas istudes tekib ürgne tunne, mis viib sinu mõtted ajas rändama.“

Suured ideed sünnivad sageli konkreetsest paigast

Virtaneni hinnangul ei ole selliste lahenduste tüüpiline klient inimene, kes otsib lihtsalt uut hoonet. Enamasti on tegemist maaomaniku või ettevõtjaga, kellel on oma maa jaoks suurem visioon. Ta usub, et ideed sünnivad sageli kohast endast. Näiteks kirjeldab ta maatükki järve ääres, kuhu on juba tehtud puhkekeskuse planeering. „Läksime kohale ja vaatasime, et sinna sobiks meie oma

saunamudel, siis mõned majutuseks mõeldud majad, telkimisala ja karavani parkla.“

Samasugune mõtteprotsess võib tema sõnul toimuda ka koduaias. „Näiteks oma aias ma hakkasin vaatama, et meile sobiks sissesõidu juurde imehästi kahe võlviga garaaž, mis on tehtud meie oma konstruktsiooni põhjal.“

Huvi tunnevad nii turismiettevõtjad kui ka maaomanikud, kes soovivad oma kinnistule lisafunktsioone luua. „Mitmed maaomanikud ja turismiettevõtjad on teinud päringuid, et rikastada oma lähiümbrust majutuse ning saunaga.“ Virtaneni sõnul on tehtud ka päringuid terve küla rajamiseks. „Mulle meeldib inimeste oskus kujutada ette suuri projekte.“

Võlvkonstruktsioon loob teistsuguse atmosfääri

Virtanen tõdeb, et erinevus ei seisne ainult välimuses. Peamine erisus tavapäraste puhkemajade ja võlvkonstruktsiooniga hoonete vahel peitub konstruktsioonis, sisekliimas ja ruumitundes. „Enamus puhkemaju on ikkagi puust või sellised ühevormilised. Meie teeme betoonist ja võlvkaartega ning tekib omaette atmosfäär.“

Ta toob näiteks kogemuse Hiiumaalt, kus glämpingumajutuses puhus tuul läbi konstruktsiooni. „Meie lahendustes pole külmasildasid ja tuul ei puhu läbi.“ Kasutatav materjal mõjutab ka sisekliimat. „Võlvid on tehtud maamärjast betoonist, mis tähendab seda, et niiskus ei kondenseeru ja struktuur hakkab hingama. Seest krohvides lubja või saviga tekib suurepärane sisekliima.“

Tema hinnangul peitub suur osa võlust võimaluses mängida fantaasiaga. „Vaatad kaugusest väikseid künkaid ja kui jõuad lähemale, siis näed, et need on majakesed. Või viidki maja maa alla, mis on omaette elamus.“

Väiksemad küttekulud ja pikk eluiga

Virtaneni sõnul on selliste ehitiste üheks tugevuseks energiatõhusus. „Me loome mitu isolatsioonikihti läbi materjalide, mida kasutame. Seega hoiavad need väga hästi sooja.“ Kui tegemist on keldriga, püsib temperatuur tema sõnul aasta ringi nelja kuni viie kraadi juures. See tähendab stabiilsemaid küttekulusid ning väiksemat energiavajadust.

Oluliseks peab ta ka konstruktsiooni vastupidavust. „Võlvid lükkavad pinge seintesse ja kui maja on kivist, siis ta ei mädane ega kõdune.“ Näitena toob ta Soomes asuva umbes 80-ruutmeetrise kalastusmaja, mis ehitati ligi kakskümmend aastat tagasi. „Omanikul on seal aasta läbi väike põrandasoojendus peal ja ta käib seal korra või kaks aastas. Maja toimib täpselt sama hästi kui ehitamise ajal.“Tema sõnul sobivad sellised hooned inimestele, kes otsivad rahulikku ja eraldatud paika. „Nad ongi mõeldud inimestele, kellele meeldib selline turvaline, mõnus ja hubane paik, kus nad on eraldatud välismaailmast.“

Isikupära loeb rohkem kui luksus

Inspiratsiooni on Virtanen ammutanud eelkõige Soomest, kus sama kontseptsiooni on tema sõnul arendatud ligi nelikümmend aastat. Samas on talle muljet avaldanud ka reisidel nähtud majutuskohad. „Kui ise reisime, siis vaatame alati huvitava hosti läbi Airbnb või huvitava hotelli, kus oleks iseloomu, sest ma ei taha anonüümset majutust pakkuvat teenust.“

Kõige eredamalt meenub talle kogemus Itaaliast. Seal peatus ta pere juures, kelle kinnistul toimusid töötoad, joogatunnid, tantsukursused ja muud tegevused. „Majast välja tulles nägime pererahvast oliive korjamas, käisime koos neid õliks pressimas ja meid kutsuti Itaalia õhtusöögi pastat sööma.“ Sellest kogemusest jäi talle üks oluline järeldus. „Minu meelest tuleks iga majutus teha isikupäraseks.“

Arhailised vormid tulevad tagasi

Virtaneni hinnangul ei ole murukatusega ja osaliselt maa sisse rajatud hooned mööduv nišitrend. „Minu meelest on see kasvav trend ja inimesi köidavad sellised erilised lahendused ning murukatused.“ Tema arvates võib huvi selliste lahenduste vastu suureneda kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Samas ei pea ta seda millekski täiesti uueks. „Mõnes mõttes jõuame iidsete traditsioonide juurde, kui inimesed elasidki mullast tehtud majades maa all läbi Euroopa.“

Näitena toob ta Islandi, kus mätaskatustega majad on kasutusel tänaseni, sest nii oli kõige soojem elada. Tema sõnul peitub tuleviku võti vana ja uue ühendamises. „Arvan, et me jõuame tagasi arhailiste juurte juurde, aga suudame majad täita tänapäevaste mugavustega ning teha nad seest väga ilusaks.“